🇪🇪 ET - Eesti
🇪🇪 ET - Eesti
Appearance
🇪🇪 ET - Eesti
🇪🇪 ET - Eesti
Appearance
Üks võimalus mineviku passiivlauset moodustada on kasutada nn. mineviku kesksõna (PPP) konstruktsiooni.
Tegelikult ei ole PPP tõeline kesksõna, kuna seda ei moodustata ajavormi tüvest. See on pigem nominaalne moodustis tüvest koos primaarsufiksiga -ta või -na. Seepärast räägitakse India grammatikas sufiksist kta.
Tegevussubjekt (kartṛ) instrumentaalis (tṛtīyā) -- otsene objekt (karman) nominatiivis (prathamā) -- täismineviku passiivi partitsiip
PPP ühildub sel juhul objektiga arvus, käändes ja soos.
Abitegusõna („olema“) ei ole vajalik.
Näited:
sādhunā svarga āptaḥ = साधुना स्वर्ग आप्तः = „(Pühaku poolt saavutati taevas) = Pühak saavutas taeva.“
brāhmaṇena devīṣṭā = ब्राह्मणेन देवीष्टा = „(Brahmini poolt austati jumalannat ohvriga) = Brahmin austas jumalannat ohvriga.“
Tegija (kartṛ) nimetavas käändes (prathamā) -- mineviku kesksõna
Sel juhul ühildub PPP tegijaga arvus, käändes ja soos. Mineviku kesksõnal „passiiv“ on intransitiivsete tegusõnade (tegusõnad ilma otsese objektita) ja liikumisverbide puhul aktiivne tähendus.
Näide:
kṣatriyā nagaraṃ gatā = क्षत्रिया नगरं गता = „Kṣatriya naine on linna läinud.“
Tegevussubjekt (kartṛ) instrumentaalis (tṛtīyā) -- PPP nominatiivi ainsuse neutrumis
Näide:
kṣatriyeṇa (nagaraṃ) gatam = क्षत्रियेण (नगरं) गतम् = „(Kṣatriya läks (linna)) = Kṣatriya läks (linna).“
Skeemi II järgi moodustatud konstruktsioon on palju haruldasem kui skeemi I järgi moodustatud konstruktsioon.
Kuigi nn. „mineviku kesksõna passiiv“ on transitiivsete tegusõnade puhul peamiselt passiivse tähendusega (āpta = „saavutatud“) ja intransitiivsete tegusõnade ning liikumisverbide puhul aktiivse tähendusega (gata = „läinud“), on mõned tegusõnad, mille puhul PPP-l võib olla nii aktiivne kui ka passiivne tähendus:
nt.
gata = गत = „läinud“ (aktiivne); aga ka: gato mārgaḥ = गतो मार्गः = „käidud tee“ (passiivne)
āpta = आप्त = „saavutatud“ (passiivne), „saavutanud“ (aktiivne)
Esinemise viisid on järgmised (iga juure kohta tuleb õppida selle PPP!):
(meist) tiefstufige Wurzel
+ -ta
sidevokaaliga -i- ees: -ita
ilma sidevokaalita: -ta
+ -na
Naissoost tüved on: -tā, -itā, -nā; neutrum käändub nagu phala n.
aniṭ = „ilma (an-) sufiksi ees oleva (-i-) t-ta“ (st ilma sidevokaalita i).
Ilma sidevokaalita moodustatakse PPP üldjuhul vokaaliga lõppevatest juurtest ja paljudest teistest juurtest, ilma et saaks anda kindlat reeglit selle kohta, millise struktuuriga juurte puhul sidevokaal esineb või mitte.
Eine Liste der aniṭ-Wurzeln findet sich bei Kielhorn, Grammatik § 298.
Beispiele:
| Wurzel | PPP (kta) |
|---|---|
| bhū 1 P (भू) | bhū-ta (भूत) |
| smṛ 1 P (स्मृ) | smṛ-ta (स्मृत) |
| nṛt 4 P (nṛt-ta) (नृत्त) | nṛt-ta (नृत्त) |
| nī 1 U (नी) | nī-ta (नीत) |
| man 4 Ā (मन्) | ma-ta (*mn-ta) (मत) |
| su 5 U (सु) | su-ta (सुत) |
| gam 1 P (गम्) | ga-ta (< *gm-ta) (गत) |
| ji 1 P (जि) | ji-ta (जित) |
| śru 5 P (श्रु) | śru-ta (श्रुत) |
| kṛ 8 U (कृ) | kṛ-ta (कृत) |
| tan 8 U (तन्) | ta-ta (< *tn-ta) (तत) |
| iṣ 6 P (इष्) | iṣ-ṭa (इष्ट) |
seṭ = sa-iṭ = „koos (sa-) sufiksi ees oleva (-i-) t-ga“ (st koos sidevokaaliga i).
Beispiele:
| Wurzel | PPP (kta) |
|---|---|
| kup 4 P (कुप्) | kup-i-ta (कुपित) |
| khād 1 P (खाद्) | khād-i-ta (खादित) |
| rakṣ 1 P (रक्ष्) | rakṣ-i-ta (रक्षित) |
| vad 1 P (वद्) | ud-i-ta (< *vd-i-ta) (उदित) |
aniṭ-moodustiste puhul tuleb arvestada järgmiste helide ühendamise seadustega sõnas. Need seadused on sanskriti vormiõpetuse terviklikuks mõistmiseks väga olulised.
| 1. k, t, p hääletu sulghääliku ees (nt t, th) jäävad muutumatuks: | pt, tt, kt = प्त्, त्त्, क्त् |
| 2. ct asendatakse kt-ga = क्त्: | muc + ta » muk-ta = मुक्त |
| 3. śt asendatakse ṣṭ-ga = ष्ट्: | dṛś + ti » dṛṣṭi = दृष्टि dṛś + ta » dṛṣṭa = दृष्ट viś + ta » viṣṭa = विष्ट |
| 4. Heliline aspireerimata sulghäälik – välja arvatud j – asendatakse hääletu hääliku ees vastava hääletu aspireerimata häälikuga: | d + t(h) » tt(h) = त्त्, त्थ् (oluline 2. oleviku klassi jaoks) |
| 5. jt asendatakse kt või ṣṭ-ga (mitte valikuliselt!): | yuj + ta » yuk-ta = युक्त yaj + ta » iṣ-ṭa = इष्ट (< *yj-ta) sṛj + ta » sṛṣ-ṭa = सृष्ट sṛj + ti » sṛṣ-ṭi = सृष्टि |
| 6. Heliline aspireeritud sulghäälik + hääletu sulghäälik » heliline aspireerimata sulghäälik + heliline aspireeritud sulghäälik (Bartholomae aspiratsiooniseadus): | bh-t » b-dh: labh + ta » lab-dha = लब्ध dh-t » d-dh: budh + ta » bud-dha = बुद्ध yudh + ta » yud-dha = युद्ध krudh + ta » krud-dha = क्रुद्ध |
| 7. h-t asendatakse ḍh-ga koos eelneva i või u pikenemisega; või gdh-ga. Sellise ḍh ees asendatakse a o-ga, harvem ā-ga: | dah + ta » dag-dha = दग्ध guh + ta » gūḍha = गूढ (guh 1 (gūhati) „midagi varjama”) muh + ta » mug-dha / mūḍha = मुग्ध / मूढ sah + ta » soḍha = सोढ |
budh 4 Ā (budhyate) / 1 U (bodhati), PPP buddha बुध् बुध्यते बोधति बुद्ध : to awaken, to awaken to knowledge, to recognize; PPP buddha 3 awakened, hence Buddha = "the Awakened" (not: the Enlightened)

Fig.: गौतमो बुद्धः
(Image source: Details)
dah 1 P (dahati), PPP dagdha दह् दहति दग्ध : to burn (something)
sah 1 Ā (sahate), PPP soḍha सह् sahate soḍha : to overcome, to endure, patiently endure = to forgive
mṛga m. मृग : wild animal
mārga m. मार्ग : path (paths were often game trails)

Fig.: मार्गः
(Image source: Details)
api अपि : also (postposed)
Regarding the 6th conjugation class, some roots are counted by indigenous grammarians that form the present stem with a nasal infix and thematic vowel a, e.g.:
muc 6 U (muñcati), PPP mukta मुच् मुञ्चति मुक्त : to release, let go, free; from the cycle of rebirths (saṃsāra m.) to free = to liberate
sic 6 U (siñcati), PPP sikta सिच् सिञ्चति सिक्त : to sprinkle
Regarding word formation:
muc: mokṣa m. मोक्ष : release, liberation, salvation
sic + abhi-: abhiṣeka m. अभिषेक : sprinkling of a king during the royal consecration, royal consecration
budh: bodhi m./f. बोधि : awakening (through which a Buddha or Jina attains liberating insight)

Fig.: महावीरो जिनः
(Image source: Details)
buddhi f. (budh + -ti) बुद्धि : Erkenntnis, Erkenntnisorgan.
| Wurzel धातु | Passiv Präsens 3. sg. Indikativ यक् लट् | PPP क्त |
|---|---|---|
| aś 5 Ā अश् | aśyate अश्यते | aṣṭa अष्ट |
| āp 5 P आप् | āpyate आप्यते | āpta आप्त |
| as 2 P अस् | — | bhūta भूत |
| bhaj 1 U भज् | bhajyate भज्यते | bhakta भक्त |
| bhū 1 P भू | bhūyate भूयते | bhūta भूत |
| budh 4 Ā / 1 U बुध् | budhyate बुध्यते | buddha बुद्ध |
| dah 1 P दह् | dahyate दह्यते | dagdha दग्ध |
| div 4 P दिव् | dīvyate दीव्यते | dyūta द्यूत |
| dṛś दृश् | dṛśyate दृश्यते | dṛṣṭa दृष्ट |
| gam 1 P गम् | gamyate गम्यते | gata गत |
| grah 9 U ग्रह् | gṛhyate गृह्यते | gṛhīta गृहीत |
| hṛ 1 U हृ | hriyate ह्रियते | hṛta हृत |
| i 2 P इ | īyate ईयते | ita इत |
| iṣ 6 P इष् | iṣyate इष्यते | iṣṭa इष्ट |
| jan 4 Ā जन् | janyate जन्यते | jāta जात |
| ji 1 P जि | jīyate जीयते | jita जित |
| kath 10 U कथ् | kathyate कथ्यते | kathita कथित |
| khād 1 P खाद् | khādyate खाद्यते | khādita खादित |
| kṛ 8 U कृ | kriyate क्रियते | kṛta कृत |
| krudh 4 P क्रुध् | krudhyate क्रुध्यते | kruddha क्रुद्ध |
| kup 4 P कुप् | kupyate कुप्यते | kupita कुपित |
| labh 1 Ā लभ् | labhyate लभ्यते | labdha लब्ध |
| man 4 Ā मन् | manyate मन्यते | mata मत |
| mṛ 6 Ā मृ | mriyate म्रियते | mṛta मृत |
| muc 6 U मुच् | mucyate मुच्यते | mukta मुक्त |
| nī 1 U नी | nīyate नीयते | nīta नीत |
| paś पश् | (dṛśyate) दृश्यते | (dṛṣṭa) दृष्ट |
| pat 1 P पत् | patyate पत्यते | patita पतित |
| prach 6 P प्रच्छ् | pṛcchyate पृच्छ्यते | pṛṣṭa पृष्ट |
| pūj 10 U पूज् | pūjyate पूज्यते | pūjita पूजित |
| rakṣ 1 P रक्ष् | rakṣyate रक्ष्यते | rakṣita रक्षित |
| ram 1 Ā रम् | ramyate रम्यते | rata रत |
| sah 1 Ā सह् | sahyate सह्यते | soḍha सोढ |
| sic 6 U सिच् | sicyate सिच्यते | sikta सिक्त |
| śru 5 P श्रु | śrūyate श्रूयते | śruta श्रुत |
| su 5 U सु | sūyate सूयते | suta सुत |
| svap 2 P स्वप् | supyate सुप्यते | supta सुप्त |
| tyaj 1 P त्यज् | tyajyate त्यज्यते | tyakta त्यक्त |
| uch उछ् | — | uṣita उषित |
| vad 1 P वद् | udyate उद्यते | udita उदित |
| vas 1 P वस् | uṣyate उष्यते | uṣita उषित |
| vadh वध् | vadyate वद्यते | hata हत |
| yaj 1 U यज् | ijyate इज्यते | iṣṭa इष्ट |
| yudh 4 Ā युध् | yudhyate युध्यते | yuddha युद्ध |
A) Moodustage 7. õppetunni harjutuse A aktiivlausetest mineviku kesksõnaga passiivlaused, intransitiivsete tegusõnade ja liikumist väljendavate tegusõnade puhul aga mineviku aktiivlaused.
B) Moodustage vastavad mineviku kesksõnad 10. õppetunni harjutuse A tegusõnavormidele. Pange tähele, et vormile nagu sṛjati vastavad mineviku kesksõnad kõigis kolmes soos.
C) Pange 10. õppetunni harjutuse C laused passiivsesse minevikku.