Inhaltsverzeichnis

Lektion 1

• गणेशपूजनम् = gaṇeśapūjanam = Ganeša kummardamine
• मङ्गलचरणम् = maṅgalacaraṇam = "Õnnelik algus"
• 1. Kirjandus indoloogia algajatele
• 2. Sanskriti häälikud traditsioonilise India klassifikatsiooni järgi ja nende teaduslik transkriptsioon
• 2.1. Üksikute häälikute hääldusest
• 3. Harjutus

Lektion 2

• 1. Nimisõnaline lause
• 2. Käändsõnade käänamisest
• 3. Nimetav ainsus = prathamā ekavacanam = प्रथमा एकवचनम्
• 3.1. Nimetav ainsus lõpuga -s
• 4. Sandhi -- सन्धि
• 4.1. Lõpp-s-i sandhi
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus

Lektion 3

• 1. Nimetav ainsus = prathamā ekavacanam = प्रथमा एकवचनम् (järg)
• 1.1. Nimetav ainsus lõpuga -s (järg)
• 1.2. Nimetav ainsus ilma lõputa
• 2. Naissoost vormide moodustamine meessoost vormidest (omadussõnad ja nimisõnad)
• 3. Nimetav mitmus = prathamā bahuvacanam = प्रथमा बहुचनम्
• 4. Vokaalisandhi
• 5. Lause sandhi -ās
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus

Lektion 4

Gesprochenes Sanskrit

• 1. Lihtsad täiendküsimused (sõnaküsimused) ja vastused
• 1.1. Küsisõnad (praśnārthakasarvanāma n.) ja näitavad asesõnad (nidarśakasarvanāma n.) = प्रश्नार्थकसर्वनाम निदर्शकसर्वनामानि च
• 1.1.1. Küsisõna (praśnārthakasarvanāma n. = प्रश्नार्थकसर्वनामन्)
• 1.1.2. Näitavad asesõnad (nidarśakasarvanāmāni n. = निदर्शकसर्वनामानि)
• 1.2. Lõpp-m-i sandhi
• 1.3. Lõpp-e-i sandhi
• 1.4. Lõpp-d-i sandhi
• 1.5. Küsimusvormelid
• 2. Harjutus

Lektion 5

• 1. Nimisõnaühendid = samāsa m. = समास
• 2. Sanskriti terminoloogiast ühendite kohta
• 3. Kopulatiivsed ühendid = Dvandva n. ("Paar") = द्वन्द्व
• 3.1. Ühendite esiosad
• 3.2. Mitmuse Itaretaradvandva
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus

Lektion 6

• 1. Tegusõnaline lause
• 2. Tegusõnavormide moodustamisest
• 3. Indikatiiv preesens (laṭ = लट्)
• 4. Kolmanda isiku primaarlõpud (prathama m. = प्रथम = "esimene (!) isik")
• 5. Preesensitüve moodustamine
• 5.1. 6. preesensiklassi tegusõnad (tudādi = तुदादि = "tud jne.")
• 5.2. 1. preesensiklassi tegusõnad (bhvādi / bhūvādi = भ्वादि / भूवादि = "bhū jne.")
• 5.2.1. Sõnasandhi e ja o
• 5.2.2. Häälikumuutus (ablaut)
• 5.3. 4. preesensiklassi tegusõnad (divādi = दिवादि = "div jne.")
• 5.4. Teemavokaal, temaatilised preesensiklassid
• 6. Räägitud sanskrit: Täiendavad küsimused (praśna m. = प्रश्न)
• 7. Sõnaloend
• 8. Harjutus
• 9. Kordusharjutus

Lektion 7

Wochenspruch

• 1. Tegusõnaline lause otsese sihitise abil
• 2. Akusatiiv (sihitis, dvitīyā f. = द्वितीया = "teine käändelõpp")
• 2.1. Küsi- ja näitavate asesõnade akusatiiv ainsus ja mitmus
• 2.2. Akusatiivi kasutus (sihitis, dvitīyā f. = द्वितीया = "teine käändelõpp")
• 3. Lõpp-n-i sandhi
• 4. Kesksoo (napuṃsaka n. = नपुंसक)
• 4.1. -a-tüveliste nimisõnade kesksoo
• 5. Ateemaatilised preesensiklassid
• 5.1. 3. isiku mitmuse primaarlõpud ateemaatiliste preesensitüvede puhul
• 5.2. 5. preesensiklass (svādi = स्वादि = "su jne.")
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus

Lektion 8

• 1. Nimisõnade moodustamisest
• 2. Nimisõnaliidete jaotus
• 3. Mõned olulised nimisõnaliited
• 3.1. -a m. (kṛt)
• 3.2. -ana n. (kṛt)
• 3.3. -tra n. (kṛt)
• 3.4. -ti f. (kṛt)
• 3.5. -tva n., tā f. (taddhita)
• 4. 8. preesensiklass (tanādi = तनादि = "tan jne.")
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus
• 7. Lugemis- ja tõlkeharjutus

Lektion 9

• 1. Samāhāradvandva = सआहारद्वन्द्व ("Kokkuvõttev dvandva")
• 2. Nimisõnatüvede moodustamisest
• 2.1. -ka (taddhita)
• 2.2. -aka (kṛt), naissoost sageli -ikā
• 3. Sõnaloend
• 4. Harjutus

Lektion 10

• 1. Passiivlause
• 2. Instrumentaal = tṛtīyā f. = तृतीया = "kolmas käändelõpp"
• 2.1. Instrumentaali kasutamisest (tṛtīyā = तृतीया)
• 3. Nn. tserebraliseerimisseadus -n- jaoks (sõnasandhi)
• 4. Passiiv, indikatiiv preesens (yak = यक्)
• 4.1. Erireeglid passiivi moodustamiseks
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus
• 7. Sõnaloend 2
• 8. Lugemis- ja tõlkeharjutus

Lektion 11

• 1. Kahekordne akusatiiv
• 2. Sõnaloend
• 3. Harjutus
• 4. Kordusharjutus

Lektion 12

• 1. Täisminevikupartitsiip (PPP)
• 1.1. Skeem transitiivsete tegusõnade jaoks
• 1.2. Skeem I intransitiivsete tegusõnade ja liikumist väljendavate tegusõnade jaoks
• 1.3. Skeem II intransitiivsete tegusõnade ja liikumist väljendavate tegusõnade jaoks
• 2. PPP tähendusest
• 3. PPP moodustamine
• 3.1. PPP lõpuga -ta (kta)
• 3.1.1. Ilma sidevokaalita -i- (aniṭ)
• 3.1.2. Sidevokaaliga -i- (seṭ)
• 4. Häälikuühenduse seadused sõnas
• 5. Sõnaloend
• 5.1. Seni õpitud tüvede passiiv ja PPP
• 6. Harjutus

Lesson 13

• 1. PPP in -na-
• 2. Further information on the use of the PPP
• 3. Attributive modifiers of nouns (word order)
• 4. Formation of adjectives in -mant and -vant (taddhita)
• 5. Stem gradation of nouns
• 6. On word sandhi
• 7. Case endings of consonant stems
• 8. Declension of the -mant and -vant stems
• 9. Vocabulary list
• 10. Exercise
• 11. Review exercise

Lesson 14

• 1. Expressing the relationship of entities designated by nouns: the genitive (ṣaṣṭhī f. = षष्टी = sixth case ending)
• 2. Formation of the genitive forms (ṣāṣṭhī f. = षष्ठी)
• 3. Further information on the use of the genitive (षष्ठी)
• 4. Vocabulary list
• 5. Subhāṣitāni = सुभाषितानि = Proverbs
• 6. Exercise

Lesson 15

• १. सुभाषितम्
• 2. Determinative compounds = Tatpuruṣa m. = तत्पुरुष
• 3. Determinative compounds with an attributive / appositional first member = Karmadhāraya m. = कर्मधारय
• 4. Determinative compounds with a first member that stands in a non-attributive/appositional case relationship to the second member = Tatpuruṣa in the narrower sense
• 5. Analysis of compounds (except Dvandvas)
• 6. The form of the first member in compounds (समास m.)
• 7. Classification of the तत्पुरुष
• 7.1. Classification of the कर्मधारय
• 8. Vocabulary list
• 9. Exercise 1
• 10. Exercise 2
• 11. Exercise 3

Lesson 16

• 1. On the sandhi of final consonants
• 2. Vocabulary list
• 3. Exercise
• 4. Review exercise

Lektion 17

• 1. Teine oleviku klass (अदादि = अद् jne)
• 2. Teise oleviku klassi tüved astmestusega kõrge aste - madal aste
• 3. Teise oleviku klassi tüved astmestusega pikk aste - madal aste
• 4. Teise oleviku klassi tüved ilma astmestuseta
• 5. Kahesilbilised tüved lõpuga -i/-ī astmestusega
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus 1
• 8. Harjutus 2

Lektion 18

• १. सुभाषितम्
• 2. Determinatiivsed liitsõnad (तत्पुरुष) adverbiaalse esiosaga
• 2.1. Liitsõnad tüübist सुकर / दुष्कर
• 2.2. nañ-Tatpuruṣa (a- / an-) tähendused
• 3. Verbaalsed liitsõnad
• 3.1. Nominaalsed moodustised verbaalsetest liitsõnadest
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus
• 6. Kordusharjutus

Lektion 19

• 1. Relatiivlause
• 2. Relatiivne asesõna = व्यपेक्षकसर्वनाम n.
• 3. Sõnaloend
• 4. Harjutus
• ५. सुभाषितानि

Lektion 20

• 1. Possessiivsed liitsõnad = बहुव्रीहि m.
• 2. Bahuvrīhi omadussõnalise esiosaga
• 3. Bahuvrīhi apositsioonilise esiosaga
• 4. Bahuvrīhi käändelise esiosaga
• 5. Bahuvrīhi adverbiaalse esiosaga
• 6. Bahuvrīhi lõppliikme käändumine
• 7. Teine Bahuvrīhi tüüpide jaotus
• 8. Bahuvrīhi ja relatiivlause suhe
• 9. Sõnaloend
• 10. Harjutus 1
• 11. Harjutus 2
• 12. Tõlkeharjutus

Lektion 21

• 1. Teised oleviku tüved lõpuga -nt
• 1.1. Oleviku kesksõna (लडादेशः) Parasmaipada
• 1.2. महान्त् "suur"
• 2. Sandhi lõppevate nasaalide puhul
• 3. Viisakad pöördumisvormid
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus

Lektion 22

• 1. Absolutiiv (क्त्वा । ल्यप्)
• 2. Absolutiivi moodustamine
• 2.1. Tegusõnad ilma eesliiteta: absolutiiv lõpuga -त्वा
• 2.2. Tegusõnad eesliitega
• 2.2.1. Tüved pika vokaaliga (välja arvatud -ā) või konsonandiga
• 2.2.2. Tüved lõpuga -ā
• 2.2.3. Tüved, mis madalas astmes lõpevad lühikese -i, -u, -ṛ-ga
• 2.2.4. Tüved lõpuga -am / -an, mis madalas astmes lõpevad -a-ga
• 3. Sõnaloend
• 4. Harjutus

Lektion 23

• 1. Infiniitiv (तुमुन्)
• 2. Infiniitivi (तुमुन्) moodustamine
• 3. Infiniitiv (तुमुन्) seni õpitud tüvedest
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus
• 6. Kordusharjutus

Lektion 24

• 1. Daativ (चतुर्थी = "neljas käändelõpp")
• 2. Daativi (चतुर्थी) moodustamine
• 2.1. Konsonantsed tüved
• 2.2. Küsisõnad
• 2.3. Näitavad asesõnad
• 2.4. Vokaalsed tüved
• 3. Sandhi lõppevate -ai ja -au puhul
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus
• 6. Lisaharjutused daativi kasutamise kohta

Lektion 25

• 1. Ablatiivi (पञ्चमी = "viies käändelõpp") moodustamine
• 2. Ablatiivi (पञ्चमी) kasutus
• 3. Sufiks -तस्
• 4. Muud võimalused põhjenduste väljendamiseks
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus
• 7. सुभाषितानि
• 8. Tõlkeharjutus

Lektion 26

• 1. Tserebraliseerimise seadus -s- jaoks sõna sees
• 2. Tserebraliseerimise seadus dentaalide jaoks sõna sees
• 3. Sõnasandhi palataali, gutturaali, ṣ, h + -s jaoks
• 4. Grassmanni aspiratsiooni dissimilatsiooni seadus
• 5. Sõnasandhi -m, -n jaoks enne sibilanti
• 6. Lihtsa futuuri (ऌत्, भविष्यन्ती f.) kasutus
• 7. Lihtsa futuuri (ऌत्, भविष्यन्ती f.) moodustamine
• 8. Harjutus

Lektion 27

• 1. Lokatiivi (सप्तमी f. = "seitsmes käändelõpp") kasutus
• 2. Lokatiivi (सप्तमी) moodustamine
• 2.1. Konsonantsed tüved
• 2.2. Küsi-, näitavad ja relatiivsed asesõnad
• 2.3. Vokaalsed tüved
• 3. Ülevaade ainsuse ja mitmuse regulaarsetest käändelõppudest (विभक्ति)
• 4. Salm kõigi ainsuse käändevormidega sõnast राम
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus
• 7. Käändeparadigmad päheõppimiseks
• 7.1. Maskuliinid lõpuga -a: नर
• 7.2. Neutrumid lõpuga -a: फल
• 7.3. Feminiinid lõpuga -ā: क्षत्रिया
• 7.4. Maskuliinid lõpuga -i: अरि
• 7.5. Feminiinid lõpuga -i: मति
• 7.6. Maskuliinid lõpuga -u: गुरु
• 7.7. Feminiinid lõpuga -u: धेनु#
• 7.8. Mitmesilbilised feminiinid lõpuga -ī: देवी
• 7.9. Oleviku kesksõna Parasmaipada lõpuga -ant: सन्त्
• 7.10. महान्त्
• 7.11. Maskuliinid ja neutrumid lõpuga -vant / -mant: गुणवन्त्
• 7.12. Näitavad asesõnad: तद् । एतद् । इदम्
• 7.13. Relatiivne asesõna: यद्
• 7.14. Küsisõna: किम्

Lektion 28

• 1. Kausatiiv (णि, णिच्, कारित)
• 2. Lausestruktuur kausatiiviga (णि, णिच्, कारित)
• 3. Oleviku tüve moodustamine kausatiivile (णि, णिच्, कारित)
• 4. Passiivi (यक्) moodustamine kausatiivile
• 5. Futuuri (ऌत्, भविष्यन्ती f.) moodustamine kausatiivile
• 6. PPP (क्त) moodustamine kausatiivile
• 7. Absolutiivi (क्त्वा । ल्यप्) moodustamine kausatiivile
• 8. Infiniitivi (तुमुन्) moodustamine kausatiivile
• 9. 10. oleviku klass (चुरादि = चुर् jne)
• 10. Sõnaloend
• 11. Harjutus

Lektion 29

• 1. Parasmaipada ja Ātmanepada kasutamine kausatiivis
• 2. Sõnaloend
• 3. Tõlkeharjutus kordamiseks
• 4. Tulevik ja kausatiiv seni õpitud tüvedest

Lektion 30

• 1. 9. olevikuklass (क्र्यादि = "क्री jne")
• 2. Optatiivi (लिङ्) kasutamine
• 3. 3. isiku ainsuse ja mitmuse sekundaarlõpud
• 4. Oleviku optatiivi (लिङ्) moodustamine
• 4.1. Temaatilised olevikuklassid
• 4.2. Ateemaatilised olevikuklassid
• 5. Lõppeva -r sandhi
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus
• 8. Kordusharjutus morfoloogiast

Lektion 31

• 1. 7. olevikuklass (रुधादि = "रुध् jne")
• 2. Sõnaloend
• 3. Harjutus

Lektion 32

• 1. Mineviku ajavormid
• 2. Imperfekt (लङ्)
• 3. Augmendi reeglid
• 4. Näited imperfekti moodustamisest üksikute olevikuklasside puhul
• 4.1. Temaatilised olevikuklassid
• 4.2. Ateemaatilised olevikuklassid
• 5. Sõnaloend
• 6. Harjutus
• 7. Kordusharjutus jõuluvaheajaks

Lektion 33

• 1. Reduplikatsioon (अभ्यास m.)
• 1.1. Reduplikatsioonikonsonant
• 2. Kolmas olevikuklass (जुहोत्यादि = "जुहोति jne")
• 2.1. 3. olevikuklassi reduplikatsioonivokaal
• 3. ā ablautist
• 4. Kolmanda olevikuklassi -ā-lõpulised tüved
• 4.1. Tüved दा ja धा
• 5. 3. olevikuklassi tüvede oleviku partitsiip Parasmaipada
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus

Lektion 34

• 1. The Perfect (लिट्)
• 2. The reduplicated Perfect (द्वित्वलिट्)
• 2.1. Stem gradation
• 2.2. The Perfect endings
• 2.3. Connecting vowel -i-
• 2.4. Reduplication of roots beginning with a consonant
• 2.5. Reduplication of roots beginning with a vowel
• 3. Types of the reduplicated Perfect
• 4. Perfect Type I: Perfect without stem gradation
• 5. Perfect II: strong stem in guṇa grade, weak stem in zero grade
• 6. Vocabulary list
• 7. Exercise
• 8. Translation exercise

Lektion 35

• 1. Perfect Type III: Strong stem in guṇa grade/lengthened grade
• 1.1. Perfect Type IIIa: Strong stem in guṇa grade/lengthened grade, weak stem in zero grade
• 1.2. Perfect Type IIIb: Strong stem in guṇa grade/lengthened grade, weak stem in guṇa grade
• 2. Perfect Type IV: Roots ending in -ā / -ai
• 3. Perfect Type V: Roots CVC (Consonant-vowel-Consonant)
• 3.1. Perfect Type Va: weak stem in zero grade
• 3.2. Perfect Type Vb: Roots CVC, initial consonant not a guttural, aspirate, or h. Weak stem without reduplication, with -e-
• 3.3. Perfect Type Vc: Roots CVC. Weak stem in guṇa grade
• 4. Vocabulary list
• 5. Exercise

Lektion 36

• 1. Special formations of the Perfect
• 2. The periphrastic Perfect (अनुप्रयोगलिट्)
• 3. Perfect Passive
• 4. Vocabulary list
• 5. Exercise
• 6. The Perfect (लिट्) for the roots learned so far
• 7. Translation exercise
• 8. Morphology review exercise

Lektion 37

• 1. Määrsõna (क्रियाविशेषनम्)
• 2. Käändevormide määrsõnaline kasutus
• 2.1. Akusatiiv (द्वितीया)
• 2.2. Instrumentaal (तृतीया)
• 2.3. Daativ (चतुर्थी)
• 2.4. Ablatiiv (पञ्चमी)
• 2.5. Genitiiv (षष्ठी)
• 2.6. Lokatiiv (सप्तमी)
• 3. Mitte enam kasutatavate käändevormide määrsõnaline kasutus
• 4. Määrsõnade moodustamine määrsõnaliidetega
• 5. Määrsõnalised liitsõnad
• 5.1. Liitsõnad, mille tagumine liige on määrsõna või määrsõnaliselt kasutatud käändevorm
• 5.2. Määrsõnaliselt kasutatud बहुव्रीहि
• 5.3. अव्ययीभाव-liitsõnad
• 6. Süntaktiline
• 7. Umbmäärased asesõnad
• 8. Küsilause
• 8.1. Sõnaküsimused (täiendusküsimused)
• 8.2. Lauset küsimused
• 9. Sõnaloend
• 10. Harjutus
• 11. Kordusharjutus

Lektion 38

• 1. Nädala lahendus
• 2. Nasaalide häälikumuutus sõnas
• 3. -n-lõpuliste tüvede deklinatsioon
• 3.1. -an-lõpulised nimisõnad ning -man- või -van-lõpulised nimisõnad pärast vokaali
• 3.2. -man- või -van-lõpulised nimisõnad pärast konsonanti
• 3.3. Maskuliinid ja neutrumid -in, -min, -vin
• 4. Nimisõnade moodustamine: तद्धित-sufiks -in
• 5. Süntaktiline नामन् kohta
• 6. Süntaktiline आत्मन् kohta
• 7. Konsonantlõpulised tüved liitsõnade esiliikmetena
• 8. -an-lõpulised tüved बहुव्रीहि tagaliikmena
• 9. Sõnaloend
• 10. Harjutus
• 11. Sõnaloend tõlkeharjutuseks
• 12. Tõlkeharjutus

Lektion 39

• 1. Esimese isiku lõpud (तृतीयः पुरुषः = „kolmas isik“)
• 2. Esimese isiku tegusõnavormide moodustamine temaatilistest olevikutüvedest
• 2.1. Esimene olevikuklass (भ्वादि)
• 2.2. Kuues olevikuklass (तुदादि)
• 2.3. Neljas olevikuklass (दिवादि)
• 2.4. Kümnes olevikuklass (चुरादि) ja kausatiivid (णिजन्त)
• 2.5. Passiiv (sufiks यक्)
• 3. Esimese isiku lihtsa futuuri (ऌत्) tegusõnavormide moodustamine
• 3.1. अनिट्-moodustamine
• 3.2. सेट्-moodustamine
• 4. Esimese isiku ateemaatiliste olevikutüvede tegusõnavormide moodustamine
• 4.1. Teine olevikuklass (अदादि)
• 4.2. Kolmas olevikuklass (जुहोत्यादि)
• 4.3. Viies olevikuklass (स्वादि)
• 4.4. Kaheksas olevikuklass (तनादि)
• 4.5. Seitsmes olevikuklass (रुधादि)
• 4.6. Üheksas olevikuklass (क्र्यादि)
• 5. Harjutus

Lektion 40

• 1. सुभाषितानि
• 2. Esimese isiku perfekti (लिट्) tegusõnavormide moodustamine
• 2.1. Perfekt tüüp I: tüveastmestust pole
• 2.2. Perfekt tüüp II: tugev tüvi kõrge astmega, nõrk tüvi madala astmega
• 2.3. Perfekt tüüp III: Tugev tüvi kõrge/pikendatud astmega
• 2.3.1. Perfekt tüüp IIIa: Tugev tüvi kõrge/pikendatud astmega, nõrk tüvi madala astmega
• 2.3.2. Perfekt tüüp IIIb: Tugev tüvi kõrge/pikendatud astmega, nõrk tüvi kõrge astmega
• 2.4. Perfekt tüüp IV: -ā / -ai-lõpulised tüved
• 2.5. Perfekt tüüp V: Konsonant-a-Konsonant
• 2.5.1. Perfekt tüüp Va: Konsonant-a-Konsonant, nõrk tüvi madala astmega
• 2.5.2. Perfekt tüüp Vb: Konsonant-a-Konsonant, alguskonsonant ei ole guturaal, aspiraat, h, nõrk tüvi ilma reduplikatsioonita, -e-ga
• 2.5.3. Perfekt tüüp Vc: Konsonant-a-Konsonant, nõrk tüvi kõrge astmega
• 2.6. Erilised perfekti moodustused
• 3. Esimese isiku perifrastilise perfekti (अनुप्रयोगलिट्) tegusõnavormide moodustamine
• 4. Süntaktiline esimese isiku (तृतीयः) kohta
• 5. 1. isiku ainsuse ja mitmuse isikulised asesõnad (पुरुषार्थकसर्वनाम)
• 6. Sõnaloend
• 7. Harjutus
• 8. Kordusharjutus morfoloogiast

Lektion 41

• 1. सुभाषिते (kaks vanasõna)
• 2. Muud कृत्-moodustused -a-ga
• 2.1. Oleviku partitsiip (लडादेशः) Ā, Oleviku partitsiip (लडादेशः) Passiiv, Futuuri partitsiip (ऌडादेशः) Ā
• 2.1.1. Temaatilised olevikutüved, passiiv ja futur
• 2.1.2. Ateemaatilised olevikuklassid
• 2.2. Passiivse vajaduse "partitsiip" (gerundiiv) (कृत्य)
• 2.2.1. Sufiks -तव्य / -तव्या
• 2.2.2. Sufiks -अनीय / -अनीया
• 2.2.3. Sufiks -य / -या
• 2.2.4. Sufiks -त्य / त्या (य / -या asemel)
• 2.3. Süntaktiline passiivse vajaduse "partitsiibi" (gerundiivi) (कृत्य) kohta
• 2.4. Erinevused gerundiivi sufiksite kasutuses
• 2.5. Puudub ühendus सु- ja दुस्-ga
• 3. Sõnaloend
• 4. Harjutus

Lektion 42

• 1. -ṛ-lõpulised tüved
• 1.1. Tüved, mille tugevas tüves on pikendatud aste
• 1.2. Nimisõnade moodustamine: कृत्-sufiks -तृ
• 1.3. Tüved, mille tugevas tüves on kõrge aste
• 1.4. -ṛ-lõpulised tüved liitsõnades
• 2. Sõnaloend
• 2.1. Mõned sugulussuhete nimetused
• 3. Harjutus
• 4. Tõlkeharjutus

Lektion 43

• 1. 2. isiku isikulõpud (मध्यमः = "keskmine <isik>")
• 2. 2. isiku tegusõnavormide moodustamine (मध्यमः)
• 2.1. Temaatilised tüved
• 2.1.1. Esimene olevikuklass (भ्वादि)
• 2.1.2. Kuues olevikuklass (तुदादि)
• 2.1.3. Neljas olevikuklass (दिवादि)
• 2.1.4. Kümnes olevikuklass (चुरादि) ja kausatiivid
• 2.1.5. Passiiv
• 2.1.6. Futur (ऌट्)
• 2.1.6.1. अनिट्-moodustused
• 2.1.6.2. सेट्-moodustused
• 3. Teise isiku isikuline asesõna
• 4. Sõnaloend
• 5. Harjutus
• 6. संवादः = vestlus

Lesson 44

• 1. Formation of the second-person verbal forms (मध्यमः) of athematic stems with a vowel-ending suffix
• 1.1. Fifth present class (स्वादि)
• 1.2. Eighth present class (तनादि)
• 1.3. Ninth present class (क्र्यादि)
• 2. On word sandhi
• 2.1. Word sandhi for dh-
• 2.2. Word sandhi for s-
• 3. Formation of the second-person verbal forms (मध्यमः) of athematic stems without a vowel-ending suffix
• 3.1. Second present class (अदादि)
• 4. The vocative (आमन्त्रितम्)
• 5. Word list
• 6. Exercise
• 7. Morphology review exercise

Lesson 45

• 1. Formation of the second-person verbal forms (मध्यमः) of athematic stems without a vowel-ending suffix (continuation)
• 1.1. Third present class (जुहोत्यादि)
• 1.2. Seventh present class (रुधादि)
• 2. The singular vocative (आमन्त्रितमेकवचने)
• 3. Word list
• 4. Exercise

Lesson 46

• 1. Formation of the second-person verbal forms (मध्यमः) perfect (लिट्)
• 1.1. Endings
• 1.2. Sound change of the ending -dhve
• 1.3. Perfect Type I: no stem gradation
• 1.4. Perfect Type II: strong stem guṇa grade, weak stem zero grade
• 1.5. Perfect Type III: Strong stem guṇa grade/lengthened grade
• 1.5.1. Perfect Type IIIa: Strong stem guṇa grade/lengthened grade, weak stem zero grade
• 1.5.2. Perfect Type IIIb: Strong stem guṇa grade/lengthened grade, weak stem guṇa grade
• 1.6. Perfect Type IV: Roots ending in -ā / -ai
• 1.7. Perfect Type V: Consonant-a-Consonant
• 1.7.1. Perfect Type Va: Consonant-a-Consonant, weak stem zero grade
• 1.7.2. Perfect Type Vb: Consonant-a-Consonant, initial consonant not a guttural, aspirate, h; weak stem without reduplication, with -e-
• 1.7.3. Perfect Type Vc: Consonant-a-Consonant, weak stem guṇa grade
• 1.8. Special perfect formations
• 1.9. Periphrastic perfect (अनुप्रयोगलिट्)
• 2. Word list
• 3. Exercise

Lesson 47

• 1. The Imperative (लोट्)
• 2. Formation of the Imperative (लोट्) thematic present stems
• 2.1. Endings of the Imperative on thematic present stems
• 2.2. First Present Class (भ्वादि)
• 2.3. Sixth Present Class (तुदादि)
• 2.4. Fourth Present Class (दिवादि)
• 2.5. Tenth Present Class (चुरादि) and Causatives
• 2.6. Passive Voice
• 3. Exercise

Lesson 48

• 1. सुभाषितानि
• 2. Formation of the Imperative (लोट्) athematic present stems
• 2.1. Endings of the Imperative on athematic present stems
• 2.2. Form of the Present Stem
• 2.3. Second Present Class (अदादि)
• 2.4. Third Present Class (जुहोत्यादि)
• 3. On Nominal Derivation: तद्धित-suffixes -a and -ya
• 4. Vocabulary List
• 5. Exercise
• 6. Translation Exercise

Lesson 49

• 1. Formation of the Imperative (लोट्) athematic present stems (Continuation)
• 1.1. Seventh Present Class  (रुधादि)
• 1.2. Fifth Present Class (स्वादि)
• 1.3. Eighth Present Class (तनादि)
• 1.4. Ninth Present Class (क्र्यादि)
• 2. Declension of Nominal Stems ending in -as, -is, -us
• 3. Nominal Derivation: कृत्-suffix -as Neuter
• 4. Vocabulary List
• 5. Review Exercise on Morphology
• 6. Translation Exercise

Lesson 50

• 1. Nominal Derivation: Regular Gradation (Guṇa)
• 2. Vocabulary List
• 3. Translation Exercise

Lesson 51

• 1. उपपद-Compounds
• 2. Declension of Stems ending in a simple consonant (except Nasal, Semivowel, -s)
• 2.1. Stems ending in a non-palatal stop
• 2.2. Stems ending in a palatal stop (c, ch, j), ś, ṣ
• 2.3. Stems ending in -h
• 3. Sandhi of initial h-
• 4. Sandhi of initial ch-
• 5. -ch- within the word
• 6. Vocabulary List
• 7. Translation Exercise

Lesson 52

• 1. Neuter of stems ending in -i and -u
• 2. Nominal derivation
• 2.1. PPP + -vant: Past participle of the Parasmaipada
• 2.2. तद्धित-suffix -maya / -mayī
• 2.3. तद्धित-suffix -eya
• 3. Adverbial formation: adverbial suffix -śas
• 4. Verbal compounds expressing that something becomes or is made into what it was not before (अभुततद्भावः)
• 4.1. cvi-formations
• 4.2. Suffix -sāt
• 5. Word repetitions (द्विरुक्तम्)
• 6. The numeral (सम्ख्या f.)
• 6.1. Cardinal numbers
• 6.1.1. Numeral adjectives (for 1 to 19)
• 6.1.2. Numeral nouns (for 19 onwards)
• 6.1.3. Syntax regarding cardinal numbers
• 6.2. Ordinal numbers
• 6.3. Numeral adverbs
• 6.4. Numeral adjectives
• 6.5. Compounds with cardinal numbers in the first member
• 7. Word list
• 8. Translation exercise
• 9. Tasks during the semester break

Lesson 53 (Semester break)

• 1. The dual (द्विवचन n.) of nouns
• 2. Dual endings of the noun
• 3. The dual of consonant-final stems
• 3.1. Stems without stem gradation
• 3.2. Stems with stem gradation
• 4. The dual of vowel-final stems
• 5. Dual dvandva
• 6. The dual of pronouns
• 7. Pronominal adjectives
• 8. Irregular comparison
• 9. Declension of comparatives in -īyas
• 10. Metrics (study of verse meters)
• 10.1. Significance of determining the meter
• 10.2. Types of meters
• 10.3. Metrical quantity of syllables
• 10.4. The epic Śloka (श्लोक m.)
• 11. Exercise

Lektion 54

• 1. Eessõna
• 2. Sõnamoodustus: कृत्-liide -u desideratiivtüvedele
• 3. Meetrika II: eepiline त्रिष्टुभ् ja जगती
• 4. Meetrika harjutus
• 5. Aoristi (लुङ्) moodustustüübid
• 6. Juuraorist
• 6.1. Aorist 3. ainsuse passiivis
• 7. Harjutus

Lektion 55

• 1. a-aorist (aorist teemavokaaliga)
• 2. Harjutus

Lektion 56

• 1. Reduplitseeritud aorist
• 1.1. Kausatiivide ja 10. olevikuklassi tüvede aoristi moodustamine
• 2. Injunktiiv
• 3. Keelulause
• 4. स्म
• 5. Harjutus

Lektion 57

• 1. Aorist 4: s-Aorist
• 2. Übung

Lektion 58

• 1. Duaali (द्विवचनम्) primaarsed lõpud
• 2. Temaatiliste olevikuklasside duaal: indikatiivi olevik (लट्)
• 2.1. Esimene olevikuklass (भ्वादिगणः)
• 2.2. Neljas olevikuklass (दिवादिगणः)
• 2.3. Kuues olevikuklass (तुदादिगणः)
• 2.4. Kümnes olevikuklass (चुरादिगणः) ja kausatiivid (णिजन्त)
• 3. Lihtsa tuleviku (ऌत्) duaal
• 3.1. अनिट्
• 3.2. सेट्
• 4. Passiivi duaal (liide -यक्)
• 5. Ateemaatiliste olevikuklasside duaal: indikatiivi olevik (लट्)
• 5.1. Teine olevikuklass (अदादिगणः)
• 5.2. Kolmas olevikuklass (जुहोत्यादिगणः)
• 5.3. Viies olevikuklass (स्वादिगणः)
• 5.4. Kaheksas olevikuklass (तनादिगणः)
• 5.5. Seitsmes olevikuklass (रुधादिगणः)
• 5.6. Üheksas olevikuklass (क्र्यादिगणः)
• 6. Aorist 5: iṣ-aorist
• 7. Harjutus

Lesson 59

• 1. The secondary endings and imperative endings of the dual (द्विवचनम्)
• 2. The dual of thematic present classes: Optative (विधिलिङ्), Imperfect (लङ्), Imperative (लोट्)
• 2.1. First present class (भ्वादिगणः)
• 2.2. Fourth present class (दिवादिगणः)
• 2.3. Sixth present class (तुदादिगणः)
• 2.4. Tenth present class (चुरादिगणः) and causatives (णिजन्त)
• 2.5. The passive (suffix -यक्)
• 3. The dual of athematic present classes: Optative (विधिलिङ्), Imperfect (लङ्), Imperative (लोट्)
• 3.1. Second present class (अदादिगणः)
• 3.2. Third present class (जुहोत्यादिगणः)
• 3.3. Fifth present class (स्वादिगणः)
• 3.4. Eighth present class (तनादिगणः)
• 3.5. Seventh present class (रुधादिगणः)
• 3.6. Ninth present class (क्र्यादिगणः)
• 4. Dual (द्विवचनम्) Aorist (लुङ्)
• 4.1. Root aorist
• 4.2. a-aorist
• 4.3. Reduplicated aorist
• 4.4. s-aorist
• 4.5. iṣ-aorist
• 5. Aorist (लुङ्) 6: siṣ-aorist (P only)
• 6. Aorist (लुङ्) 7: sa-aorist (thematic s-aorist)
• 7. Exercise

Lesson 60

• 1. The perfect endings of the dual (द्विवचनम्)
• 2. The dual of the reduplicated perfect (द्वित्वलिट्)
• 2.1. Type 1: no stem gradation
• 2.2. Type 2: strong stem guṇa, weak stem zero grade
• 2.3. Type 3: Strong stem guṇa/dīrgha
• 2.3.1. Type 3a: Strong stem guṇa/dīrgha, weak stem zero grade
• 2.3.2. Type 3b: Strong stem guṇa/dīrgha, weak stem guṇa
• 2.4. Type 4: Roots ending in -ā / -ai
• 2.5. Type 5: Consonant-a-Consonant
• 2.5.1. Type 5a: Consonant-a-Consonant, weak stem zero grade
• 2.5.2. Type 5b: Consonant-a-Consonant, initial consonant not guttural, aspirate, h; weak stem without reduplication, with -e-
• 2.5.3. Type 5c: Consonant-a-Consonant, weak stem guṇa
• 3. The dual of the periphrastic perfect (अनुप्रयोगलिट्)
• 4. The participle परस्मैपद of the reduplicated perfect (द्वित्वलिट्)
• 5. Declension of stems ending in -añc (-ac)
• 5.1. Three-stem stems ending in -añc
• 5.2. Two-stem stems ending in -añc
• 6. The desiderative (सन्)
• 6.1. Formation of the desiderative stem
• 6.2. Conjugation of the desiderative (सन्)
• 7. Exercise

Lektion 61

• 1. Deklinación de los nombres radicales en -ā, -ī, -ū
• 1.1. Nombres radicales en -ā al final de तत्पुरुष
• 1.2. Nombres radicales femeninos en -ī
• 1.3. Nombres radicales en -ī al final de तत्पुरुष
• 1.4. Nombres radicales femeninos monosílabos en -ū
• 1.5. Nombres radicales en -ū al final de तत्पुरुष
• 1.6. Declinación de los femeninos polisílabos en -ū
• 2. El futuro perifrástico (लुट्)
• 3. El intensivo (frecuente) (चर्करीतम्)
• 3.1. Intensivo en ātmanepada
• 3.2. Intensivo en parasmaipada
• 4. Denominativos (नामधातु)
• 4.1. Formación sin sufijo especial, parasmaipada
• 4.2. Formación con el sufijo -ya, parasmaipada
• 4.3. Formación con el sufijo -kāmya, parasmaipada
• 4.4. Formación con el sufijo -sya o -asya, parasmaipada
• 4.5. Formación con el sufijo -ya, ātmanepada
• 4.6. Formación con el sufijo -aya, -āpaya
• 5. El benedictivo (आशीर्लिङ्)
• 6. El condicional (ऌङ्)
• 7. Declinación de los nombres en -ai, -o, -au
• 8. Pronombres restantes
• 8.1. Pronombres personales del dual
• 8.2. Pronombre demostrativo अदस् "aquel (lejano)"
• 9. Despido al océano de la literatura sánscrita: ಶ್ರೀಗಣನಾಥ / श्रीगणनाथ

FIN DEL CURSO DE SÁNSCRITO