Lektsioon 6

6.1. Tegeluslause

Skeem I: Tegusõnavorm
nt. yajati = यजति = "Ta (ta, ta) austab ohverdamisega", "Ta ohverdab"

Skeem II: Agent (kartṛ m. = कर्तृ) – Tegusõnavorm
nt. rāmo yajati = रामो यजति = "Rāma austab ohverdamisega", "Rāma ohverdab"

Kui agent (kartṛ m. = कर्तृ) on nimetatud tegeluslauses, mis ei ole passiivis, siis seisab agent nominatiivi (esimend käänd, prathamā = प्रथमा). Arvus (vacana n. = वचन) langevad agent ja tegusõnavorm kokku.

6.2. Tegusõnavormide moodustamisest

Lõplik tegusõnavorm, st. isikupäärdega tegusõnavorm, väljendab sanskritis järgmist:

1. Tähendus (artha m. अर्थ)
2. Isik ja arv (vacana n. = वचन) (mina, sina, ta <ta, ta>, me kaks, teie kaks, nemad kaks, meie, teie, nad)
   Käitumisviis (genus verbi):
3. Parasmaipada (n. = परस्मैपद) ("sõnavorm, mis on suunatud teisele"): aktiiv. nt. yajati = यजति = "Ta austab ohverdamisega" (nimelt preester, kes toob ohvri kellegi teise eest)
4. Ātmanepada (n. = आत्मनेपद) ("sõnavorm, mis on suunatud iseendale"): mediaan. nt. yajate = यजते = "Ta austab ohverdamisega oma huvides" (nimelt ohvriandja, kes ohverdab iseenda ja oma pere nimel)
5. Passiiv (karman n. = कर्मन्). nt. ijyate = इज्यते = "Seda austatakse ohverdamisega"

Paljudes juhtudes ei ole enam Ātmanepada tähenduslikku nüansii eristatav; isegi kunstilised luuletajad kasutavad sageli Ātmanepadat ilma tähendusliku erinevuseta Parasmaipada suhtes. Siiski tuleb tõlkimisel alati tähelepanelikult kontrollida, kas sellist tähenduslikku nüansii ei esine.

Tegusõnu, mida kasutatakse Parasmaipadas ja Ātmanepadas (spetsiifilises Ātmanepada tähenduses), nimetatakse Ubhayapada-tegussõnadeks (ubhayapada n. = उभयपद = "mõlemad sõnavormid").

Some verbs are used either only in the Parasmaipada or only in the Ātmanepada. In these verbs, the Ātmanepada or Parasmaipada has no specific meaning. E.g. manyate = मन्यते = "he (she, it) thinks" (without specific Ātmanepada meaning).

4. Aussageweise (Modus):
5. Indikativ: Aussageform
6. Optative: Form of wish and form of possibility
7. Imperativ: Befehlsform
8. Zeit (Tempus):
9. Präsens: Gegenwart
10. Imperfekt
11. Perfekt
12. Aorist
13. Futur: Zukunft
14. Konditional

The tenses are formed from tense stems: present stem, aorist stem, perfect stem, future stem.

6.3. Indikativ Präsens (laṭ = लट्)

The present is the tense of the present, particularly also of duration.

The Indicative (declarative) present is formed by adding the so-called primary endings to the present stem.

Beispiele:

Wurzel (dhātu)	Präsensstamm	3. Person Singular Indikativ Präsens Parasmaipada
viś = विश्	viśa = विश	viśati = विशति = "er (sie, es) tritt ein"
bhū = भू	bhava = भव	bhavati = भवति = "er (sie, es) entsteht"
nṛt = नृत्	nṛtya = नृत्य	nṛtyati = नृत्यति = "er (sie, es) tanzt"

6.4. Kolmanda isiku primaarlõpud (prathama m. = प्रथम = "esimene (!) isik")

	Singular (Einzahl) एकवचन	Plural (Mehrzahl) बहुवचन
Parasmaipada n. परस्मैपद	-ti -ति	-nti -न्ति
Ātmanepada n. आत्मनेपद	-te -ते	-nte -न्ते

Näide yaj = यज् = "ohvriga austama", "ohverdama":
Oleviku tüvi: yaja = यज
3. ains. P. yajati = यजति
3. mitm. P. yajanti = यजन्ति
3. ains. Ā. yajate = यजते
3. mitm. Ā. yajante = यजन्ते

6.5. Oleviku tüve moodustamine

6.5.1. Verbs of the 6th present class (tudādi = तुदादि = "tud etc.")

Present stem = root in weak grade (as it is listed) + a-

Wurzel (dhātu m.) धातु	Präsensstamm
viś विश्	viśa- विश-
sṛj सृज्	sṛja- सृज-

6.5.2. Verbs of the 1st present class (bhvādi / bhūvādi = भ्वादि / भूवादि = "bhū etc.")

Present stem = root in strong grade (rarely in extended grade) + a-
Root (dhātu m.) धातु	Strong grade	Strong grade before a-	Present stem
bhū भू	bho भो	bhav भव्	bhava- भव-
nī नी	ne ने	nay नय्	naya- नय-
smṛ स्मृ	smar स्मर्	smar स्मर्	smara- स्मर-
yaj यज्	yaj यज्	yaj यज्	yaja- यज-
nind निन्द्	nind निन्द्	nind निन्द्	ninda- निन्द-

6.5.2.1. Wort-Sandhi von e und o

Before vowels, e is replaced by ay, o by av within the word.

6.5.2.2. Lautabstufung (Ablaut)

Weak grade Zero grade	Strong grade Full grade Guṇa m. गुण	Extended grade Vṛddhi f. वृद्धि
ø	a	ā
i / ī	e	ai
u / ū	o	au
ṛ / ṝ	ar	ār
ḷ	al	āl

6.5.3. Verbs of the 4th present class (divādi = दिवादि = "div etc.")

Present stem = root in weak grade (as it is listed) + ya-

Wurzel (dhātu m.) धातु	Präsensstamm
nṛt नृत्	nṛtya- नृत्य-
muh मुह्	muhya- मुह्य-
yudh युध्	yudhya- युध्य-
man मन्	manya- मन्य-

6.5.4. Thematic vowel, thematic present classes

The a in the stem-forming suffixes of present classes is called the thematic vowel. Present classes with a in the stem-forming suffix are therefore called "thematic present classes".

6.6. Gesprochenes Sanskrit: Weitere Fragen (praśna m. = प्रश्न)

N. N. kiṃ karoti? = N.N. किं करोति = "Mida N. N. teeb?"
N. N. (mitmus) kiṃ kurvanti? = N.N. किं कुर्वन्ति = "Mida N.N.-id teevad?"
(karoti, kurvanti sõnast kṛ = कृ 8 U: "tegema")
kiṃ kuśalam? = किं कुशलम् = "Kuidas teil läheb?, Kuidas teil on?"
Vastus: sarvathā kuśalam = सर्वथा कुशलम् = "(Mul läheb) igas suhtes hästi."

6.7. Vokabelliste

In Sanskrit, verbs are listed in the root form. The number after the root indicates the conjugation class.

P: Juur on ainult Parasmaipada
Ā: Juur on ainult Ātmanepada
U: Ubhayapada ("mõlemad sõnavormid"): juurt kasutatakse Parasmaipadas ja Ātmanepadas.
(): Sulgudes on 3. isiku ainsuse oleviku indikatiiv (laṭ).

Õppige järgmisi sõnu:
yaj 1 U (yajati) यज् यजति : ohvriga austama, ohverdama
bhū 1 P (bhavati) भू भवति : saama, tekkima, olema
smṛ 1 P (smarati) स्मृ स्मरति : meenutama, mäletama
nṛt 4 P (nṛtyati) नृत् नृत्यति : tantsima
nī 1 U (nayati) नी नयति : juhtima
man 4 Ā (manyate) मन् मन्यते : mõtlema
muh 4 P (muhyati) मुह् मुह्यति : segaduses olema
yudh 4 Ā (yudhyate) युध् युध्यते : võitlema
viś 6 P (viśati) विश् विशति : sisenema
sṛj 6 P (sṛjati) सृज् सृजति : vabastama, endast välja laskma, emanatsiooni laskma

6.8. Übung

A) Form verbal sentences with the roots specified in parentheses by inserting them:

1. brāhmaṇas ... (yaj, nṛt, viś, man, yudh, nī, muh)
   ब्राह्मणस् ... यज्, नृत्, विश्, मन्, युध्, नी, मुह्
2. devas ... (nṛt, yudh, smṛ, sṛj)
   देवस् ... नृत्, युध्, स्मृ, सृज्
3. kavis ... (man, smṛ, viś)
   कविस् ... मन्, स्मृ, विश्
4. dhenus ... (viś, bhū)
   धेनुस् ... विश्, भू

B) Put the sentences formed in Exercise A into the plural.

C) Translate into Sanskrit:

1. He worships with a sacrifice. (The sacrificial priest for a sacrificer)
2. Śiva dances.
3. Rāma leads.
4. The Śūdras are confused.
5. The Kṣatriya women enter.
6. The LORD causes to emanate.
7. The Kṣatriya worships with a sacrifice. (as a sacrificer)
8. The Śūdra women dance.
9. The Kṣatriyas fight.
10. The holy men lead.
11. They remember.
12. Who (fem.) dances?
13. The (mentioned) Brāhmaṇī dances.

Śivo nṛtyati = शिवो नृत्यति
Śiva Naṭarāja (नटराज), Kadavul Hindu Temple, Kauai, Hawaii
(Image source: Wikipedia, CC-BY-SA 2.5)

6.9. Review Exercise

A) Fill-in exercise: Form questions to which the sentences you form after following these fill-in exercises are answers:

1. devas ... (īśvara, nṛt, sṛj, agni, indra)
   देवस् ... ईश्वर, नृत्, सृज्, अग्नि, इन्द्र
2. (dvija, sādhu, kavi) ... brāhmaṇaḥ
   द्विज, साधु, कवि ... ब्राह्मणः
3. (śruti) ... vedaḥ
   श्रुति ... वेदः
4. (veda) ... śrutiḥ
   वेद ... श्रुतिः
5. (brāhmaṇa, guru) ... yajanti
   ब्राह्मण, गुरु ... यजन्ति
6. (devī) ... indrāṇī
   देवी ... इन्द्राणी
7. (śūdra, śūdrā, devī) ... nṛtyanti
   शूद्र, शूद्रा, देवी ... नृत्यन्ति
8. (kṣatriya) ... yudhyante
   क्षत्रिय ... युध्यन्ते
9. (brāhmaṇa, brāhmaṇī) ... viśanti
   ब्राह्मण, ब्राह्मणी ... विशन्ति
10. (guru) ... candrakīrtiḥ
    गुरु ... चन्द्रकीर्तिः
11. (sādhu) ... rāmaḥ
    साधु ... रामः

B) Put into the plural:

1. brāhmaṇo yajati. = ब्राह्मणो यजति
2. kaiṣā. = कैषा
3. kṣatriyo yajate. = क्षत्रियो यजते
4. sādhvī smarati. = साध्वी स्मरति
5. vaiśyā muhyati. = वैश्या मुह्यति
6. sṛjati. = सृजति
7. devī manyate. = देवी मन्यते
8. gururviśati. = गुरुर्विशति
9. ko 'yam. = को ऽयम्
10. iyaṃ devī nṛtyati. = इयं देवी नृत्यति
11. eṣa devo yudhyate. = एष देवो युध्यते
12. sa sṛjati. = स सृजति
13. paśurdhenuḥ. = पशुर्धेनुः
14. keyam. = केयम्

C) Moodustage Ātmanepada järgmistest:

1. rāmo yajati. = रामो यजति
2. kṣatriyā nayanti. = क्षत्रिया नयन्ति

D) Moodustage naissoost vorm järgmistest:

1. śūdro nayati. = शूद्रो नयति
2. sādhurviśati. = साधुर्विशति
3. brāhmaṇaḥ smarati. = ब्राह्मणः स्मरति
4. kṣatriyo yudhyate. = क्षत्रियो युध्यते
5. devo guruḥ. = देवो गुरुः

E) Tõlkige:

1. devatānnapūrṇā. = देवतान्नपूर्णा
2. śūdretarā. = शूद्रेतरा
3. vaiśyastulādhāraḥ. = वैश्यस्तुलाधारः
4. kavirmāghaḥ. = कविर्माघः
5. devyumā. = देव्युमा
6. śrutirvedaḥ. = श्रुतिर्वेदः
7. dhenurviśati. = धेनुर्विशति
8. guruścaitanyaḥ. = गुरुश्चैतन्यः
9. devīndrāṇī. = देवीन्द्राणी
10. sādhurguruḥ. = साधुर्गुरुः
11. gururyajate. = गुरुर्यजते

F) Tõlkige sanskriti keelde:

1. Rāma ohverdab (ohvriisandana).
2. Durgā on jumalanna.
3. Mīnākṣī on jumalanna.

Mīnākṣī (मीनाक्षी), Mīnākṣī-Tempel, Madurai, Tamil Nadu
(Pildi allikas: Wikipedia, Public domain)

4. Nad on segaduses.
5. Rāma on püha mees.
6. Kes on ISSAND?
7. Indra on ISSAND.
8. Kariloomad sisenevad.
9. Viṣṇu laseb emanatsiooni = Viṣṇu loob.
10. Kaks korda sündinud on head.
11. Kolmekordne (teadmine) on Sāmaveda, Ṛgveda ja Yajurveda. (2 võimalust)
12. See jumalanna on hea.
13. Viis "piina" on: teadmatus, ego-illusioon, kirg (armastus), vihkamine, keha külge kinnitumine. (2 võimalust)
14. "Brahmani elupaigad" on: sõbralik heatahtlikkus, kaastunne, sümpaatiline rõõm, meelerahu. (2 võimalust)
15. Need braahmanid ohverdavad teiste nimel.
16. Braahmanid, Kṣatriyad ja Vaśyad on kaks korda sündinud. (2 võimalust)
17. Teadused (valitseja jaoks) on: filosoofia, kolmekordne (veeda teadmised), majandus ja poliitika. (2 võimalust)
18. Kuidas teil läheb?
19. (Mul läheb) igas suhtes hästi.