Lektion 5

5.1. Nominalkomposita (samāsa m. = समास)

[L14] The formation of compound words on a very large scale is a characteristic of Sanskrit.

[L16] The most important forms of compound formation are:
kopulative Komposita (dvandva n. = द्वन्द्व)
determinative Komposita (tatpuruṣa m. = तत्पुरुष)
Possesivkomposita (bahuvrīhi m. = बहुव्रीहि)

[L21] (See later for the latter two!)

[L24] ## 5.2. On Sanskrit Terminology for Compounds

ghaṭakapadāni n. mitm. = घटकपदानि : Komposiidi liikmed
vigrahavākyam n. = विग्रहवाक्यम् : Komposiidi lahtiseletus
nityasamāsaḥ m. = नित्यसमासः : Komposiit, millele puudub vigrahavākya või mille vigrahavākya ei ole võimalik komposiidi sõnadega.
[L29] aluksamāsaḥ m. = अलुक्समासः : Liitsõna, milles esimene liige säilitab käändelõpu
luksamāsaḥ m. = लुक्समासः : Komposiit, mille esiliikmed on ilma käändelõppudeta (tavaline juhtum)
madhyamapadalopī m. = मध्यमपदलोपी : Komposiit, milles üks või mitu keskmist liiget on välja jäetud

5.3. Kopulative Komposita (Dvandva n. = द्वन्द्व)

[L36] The copulative compounds serve to link grammatically similar, coordinated members (nouns or adjectives).

Ein Dvandva bezeichnet:

[L41] 1. either the summative connection of the persons, things, properties designated by its individual members:
Itaretaradvandva = इतरेतरद्वन्द्व

[L44] 2. or it combines these persons, things, or properties into a unity:
Samāhāradvandva ("Zusammenfassungsdvandva") = समाहारद्वन्द्व

Esimesel juhul (Itaretaradvandva):
[L48] Dvandva saab oma viimase liikme grammatilise soo ja kaksuse (kahe asja puhul) või mitmuse (enam kui kahe asja puhul) lõpud. Lubatud on ka ainsuse lõpud.

Teisel juhul (Samāhāradvandva):
[L51] Dvandva on üldjuhul neutraalne (sõltumata viimase liikme soost) ja seisab ainsuses.

Lahtiseletus:
Toimub "ja" (ca = च) abil, aeg-ajalt "või" (vā = वा) või "iga" abil.

Dualdvandva kohta vaata hiljem!

5.3.1. Komposiitide esiliikmed

[L60] The first members of compounds (not only dvandvas) generally have the form of the unchanged nominal stem. The individual members of compounds are connected according to the rules of sentence sandhi (i.e., the sandhi we have learned so far, in contrast to word sandhi, which applies within the word before formative elements).

5.3.2. Plural-Itaretaradvandva

Näited mitmuse dvandva kohta:

brāhmaṇa-kṣatriya-vaiśya-śūdrāḥ = ब्राह्मणक्षत्रियवैश्यशूद्राः

= brāhmaṇāḥ kṣatriyā vaiśyāḥ śūdrāś ca = ब्राह्मणाः क्षत्रिया वैश्याः शूद्राश्च
(braahmanid, kšatrijad, vaišjad ja šuudrad)

või = brāhmaṇaḥ kṣatriyo vaiśyaḥ śūdraś ca = ब्राह्मणः क्षत्रियो वैश्यः शूद्रश्च
((üks/see) braahman, kšatrija, vaišja ja šuudra)

kavi-guravaḥ = कविगुरवः

= kavayo guravaś ca = कवयो गुरवश्च
(luuletajad ja õpetajad [mitm.])
[L76] > (Märkus: "Üks luuletaja ja üks õpetaja" peaks olema kaksuses!)

[L78] Dvandva liikmete järjekorra kohta kehtivad muuhulgas järgmised reeglid:
Erinevate seisuste (varṇa) nimetused tuleks järjestada vastavalt nende hierarhiale (kõrgeim esimesena).
[L80] Vanema venna nimi peaks eelnema noorema venna nimele.
[L81] Üldiselt tuleks olulisem sõna paigutada algusesse.
[L82] Sõnad, mis lõpevad -i või -u-ga, peaksid eelnema.
[L83] Sõnad, mis lõpevad -a-ga ja algavad täishäälikuga, peaksid eelnema.
[L84] Vähem silpe sisaldavad sõnad peaksid eelnema.

Wo zwei der drei letztgenannten Vorschriften gleichzeitig in Frage kommen können, soll immer die später gegebene Regel befolgt werden. (Beispiele von Dualdvandva zu diesen Regeln bei Kielhorn, Grammatik § 570).

5.4. Wortliste

Õppige järgmised sõnad:

abhiniveṣa m. = अभिनिवेष : kalduvus, visadus, millegi juurde jäämine; eriti: kiindumus kehasse, justkui oleks see oma.

kāma m. = काम : Wunsch, Begehren, erwünschte Gabe, Sinnenlust, Liebe; Liebesgott Kāma.

Joonis: Gott Kāma = kāmadeva = कामदेव, 18. Jhdt.

(Pildi allikas: Wikipedia, Public domain)

krodha m. = क्रोध : Zorn.

kleśa m. = क्लेश : Qual, Plage.

trayī f. = त्रयी : kolmik; eriti kolm Vedat (Ṛgveda, Sāmaveda, Yajurveda).

daṇḍanīti n. = दण्डनीति : poliitika (Tatpuruṣa sõnadest daṇḍa m. = "kepp, võim, valitsus, karistus" ja nīti n. = "õige juhtimine").

dvijāti 3 / dvija 3 = द्विजाति / द्विज : Zweimalgeborener.

dveṣa m. = द्वेष : Hatred.

maitrī f. = मैत्री : Friendship, friendliness, friendly goodwill.

rāga m. = राग : (red) color, passion, love.

lobha m. = लोभ : Greed, avarice.

varṇa m. = वर्ण : Color, category, social class.

vārttā f. = वार्त्ता : Livelihood, economics (economy).

vidyā f. = विद्या : Knowledge, science.

avidyā f. = अविद्या : Ignorance, non-knowledge.

ca = च : and.
(Placed after the word it connects. When connecting multiple words, ideally stands behind the first word of the last linking element: brāhmaṇāḥ kṣatriyā vaiśyāḥ śūdrāś ca = ब्राह्मणाः क्षत्रिया वैश्याः शूद्राश्च).

ca ... ca = च ... च : both ... and.

5.5. Exercise

A) Translate the following sentences and compounds, and resolve the dvandvas occurring therein into Sanskrit:

1. catvāro varṇā brāhmaṇakṣatriyavaiśyaśūdrāḥ.
   (Āpastambīyadharmasūtra I,1,1,4 = Vāsiṣṭhadharmaśāstra II,1)
   चत्वारो वर्णा ब्राह्मणक्षत्रियवैश्यशूद्राः ॥
   (Explanation: catvāras = चत्वारस् = "four")

2. trayo varṇā dvijātayo brāhmaṇakṣatriyavaiśyāḥ.
   (Vāsiṣṭhadharmaśāstra II,1)
   त्रयो वर्णा द्विजातयो ब्राह्मणक्षत्रियवैश्याः ॥
   (Explanation: trayas = त्रयस् = "three")

3. sāmavedargvedayajurvedās trayī.
   (Kauṭilīya-arthaśāstra 1.3.1. / in good Sanskrit: sāmārgyajurvedās trayī)
   सामवेदर्ग्वेदयजुर्वेदास्त्रयी ॥
   (in good Sanskrit: सामार्यजुर्वेदास्त्रयी)

4. The three enemies of man, which form the gate to hell (Viṣṇusmṛti 33,1+6):
   kāmakrodhalobhāḥ
   कामक्रोधलोभाः ॥

5. maitrīkaruṇāmuditopekṣāś catvāro brahmavihārāḥ.
   मैत्रीकरुणामुदितोपेक्षाश्चत्वारो ब्रह्मविहाराः ॥
   (Explanation: brahmavihāra: "abiding states of Brahma", also called the "Immeasurables". They are Buddhist meditation practices.)

6. avidyāsmitārāgadveṣābhiniveṣāḥ pañca kleśāḥ.
   (Yogasūtra 2,3)
   अविद्यास्मितारागद्वेषाभिनिवेषाः पञ्च क्लेशाः ॥
   (Explanation: pañca = "five")

7. ānvīkṣikītrayīvārttādaṇḍanitayo vidyāḥ.
   (According to Kauṭilīya-arthaśāstra 1.2.1.)
   आन्वीक्षिकीत्रयीवार्त्तादण्डनितयो विद्याः ॥

5.6. Review Exercise

A) Translate:

1. vidyā vārttā.
   विद्या वार्त्ता ।

2. brāhmaṇaḥ kṣatriyo vaiśyaś ca trayo varṇā dvijātayaḥ.
   ब्राह्मणः क्षत्रियो वैश्यश्च त्रयो वर्णा द्विजातयः ।

3. dvijā vaiśyāḥ. (2 possibilities)
   द्विजा वैश्याः ।

B) Insert the corresponding form:

1. (dvija, sādhu, kavi) ... rāmaḥ
   (द्विज, साधु, कवि) ... रामः ।

2. (devī) ... indrāṇī
   (देवी) ... इन्द्राणी ।

3. dvijātayas ... (vaiśyā, kṣatriya)
   द्विजातयस् ... (वैश्या, क्षत्रिय) |

C) Resolve the compound in the following sentence into Sanskrit and form the same sentence with this resolved form:

sāmargyajurvedās trayī.
सामर्ग्यजुर्वेदास्त्रयी ।

D) Translate into Sanskrit in two ways (once with a compound, once without):

"Abiding states of Brahma" are: friendly goodwill, compassion, sympathetic joy, equanimity.