Lesson 7

Weekly Quote

धर्मो जयति नधर्मः सत्यं जयति नानृतम् | क्षमा जयति न क्रोधो देवो जयति नासुरः ॥

dharmo jayati nādharmaḥ
satyaṃ jayati nānṛtam |
kṣamā jayati na krodho
devo jayati nāsuraḥ ||

Right conquers, not wrong,
Truth conquers, not untruth,
Forbearance conquers, not anger,
God conquers, not the anti-god.

7.1. The verbal sentence with direct object

Schema:
(Agent = kartṛ m. = कर्तृ) – direct object (karman n. = कर्मन्) – verb

e.g.
rāmaḥ phalaṃ khādati = रामः फलं खादति : "Rāma eats (devours) a fruit."
brāhmaṇo devaṃ yajati = ब्राह्मणो देवं यजति : "The Brahmin worships a god with an offering (for someone else)."

If the verb is in Parasmaipada or Ātmanepada, then the direct object (karman n. = कर्मन्) is generally in the Accusative (objective case, dvitīyā f. = द्वितीया).

7.2. The Accusative (objective case, dvitīyā f. = द्वितीया = "second case ending")

Ending of the Accusative Singular Masculine and Feminine after a vowel: -m

Masculines ending in	Accusative Singular
-a: deva	devam देवम्
-i: kavi	kavim कविम्
-u: guru	gurum गुरुम्
Feminines ending in	Accusative Singular
-ā: devatā	devatām देवताम्
-i: śruti	śrutim श्रुतिम्
-ī: devī	devīm देवीम्
-u: dhenu	dhenum धेनुम्

Vokaaliga lõppevate tüvede meessoost akusatiivi mitmus (erand: ühesilbilised pika vokaaliga juurtüved): lõppvokaali pikenemine + -n

Maskulina auf	Akkusativ Plural
-a: deva	devān देवान्
-i: kavi	kavīn कवीन्
-u: guru	gurūn गुरून्

Vokaaliga lõppevate tüvede naissoost akusatiivi mitmus (erand: ühesilbilised pika vokaaliga juurtüved): lõppvokaali pikenemine + -s

Feminina auf	Akkusativ Plural
-ā: devatā	devatās देवतास्
-i: śruti	śrutīs श्रुतीस्
-ī: devī	devīs देवीस्
-u: dhenu	dhenūs धेनूस्

7.2.1. Küsi- ja näitepronoomenite akusatiivi ainsus ja mitmus

		Maskulinum	Femininum	Neutrum
kim wer/was	sg.	kam कम्	kām काम्	kim किम्
	pl.	kān कान्	kās कास्	kāni कानि
tad er/es/jenes	sg.	tam तम्	tām ताम्	tad तद्
	pl.	tān तान्	tās तास्	tāni तानि
etad dieses hier	sg.	etam / enam एतम् / एनम्	etām / enām एताम् / एनाम्	etad / enad एतद् / एनद्
	pl.	etān / enān एतान् / एनान्	etās / enās एतास् / एनास्	etāni / enāni एतानि / एनानि
idam dieses	sg.	imam / enam इमम् / एनम्	imām / enām इमाम् / एनाम्	idam / enad इदम् / एनद्
	pl.	imān / enān इमान् / एनान्	imās / enās इमास् / एनास्	imāni / enāni इमानि / एनानि

Vormid enam (एनम्) jne kuuluvad tüve enad (एनद्) juurde, mis moodustab vorme vaid mõnes käändes. Neid kasutatakse etad ja idam vormide asemel siis, kui tähistatut on eelnevalt juba mainitud.
nt ayaṃ devaḥ, enaṃ yajante. = अयं देवः । एनं यजन्ते ॥ : "Ta on jumal. Talle ohverdatakse."

7.2.2. Akusatiivi (sihitise kääne, dvitīyā f. = द्वितीया = "teine käändelõpp") kasutus

Akusatiiv (dvitīyā f. = द्वितीया) tähistab:

1. Mittepassiivses tegusõnafraasis: tegevuse otsest sihitist (karman n. = कर्मन्), mida väljendab tegusõna:
   nt.
   devaṃ yajati = देवं यजति : "Ta kummardab jumalat ohvriga."
   phalam āpnoti = फलमाप्नोति : "Ta saavutab vilja (nt. oma tegude vilja)."
2. Tegusõnade puhul, mis väljendavad minekut, liikumist, juhtimist vms millegi poole, tähistab akusatiiv liikumise sihti:
   nt.
   narakaṃ gacchati = नरकं गच्छति : "Ta läheb põrgusse."

Akusatiivi edasisi kasutusviise käsitletakse hiljem.

7.3. Lõpp-n-i sandhi

Lõpp-n:

1. Asendatakse häälikuliste palataalsete ja retroflekssete sparśa ees ning ś- ees nendele häälikutele vastava nasaaliga:
   -n enne j-, jh-, ñ-, ś- » -ñ
   -n enne ḍ-, ḍh-, ṇ-, ṣ- » -ṇ
   nt. kṣatriyān + jayati » kṣatriyāñ jayati = क्षत्रियांञ्जयति : "Ta võidab Kṣatriyasid."
   Algav ś- asendatakse siis tavaliselt ch--ga:
   gurūn + śṛṇoti » gurūñ chṛṇoti (kõrval gurūñ śṛṇoti) = गुरूञ्छृणोति (गुरूञ्शृणोति) : "Ta kuulab õpetajaid." "Ta kuulab õpetajaid."

2. Asendatakse algava l- ees -l-ga koos Anunāsikaga (nasaliseeritud l, kirjas ल् koos Anunāsikaga ँ):
   nt. paśūn + labhate » पशूंल्लभते : "Ta saab kariloomi."

3. Asendatakse algava hääletu palataali, retrofleksi või dentaali ees Anusvāra + nendele häälikutele vastava sibilandiga:
   -n enne c-, ch- » -ṃś
   -n enne ṭ-, ṭh- » -ṃṣ
   -n enne t-, th- » -ṃs
   nt. devān + ca » devāṃś ca = देवांश्च : "ja jumalad (Akk.)"
   devān + tu » devāṃs tu = देवांस्तु : "aga jumalad (Akk.)"

4. Välja arvatud pärast lühikest vokaali (vt hiljem), jääb lõpp-n kõigil muudel juhtudel muutumatuks.

7.4. Kesksoo (napuṃsaka n. = नपुंसक)

Neutrumis on nominatiivi (prathamā) ja akusatiivi (dvitīyā) vormid identsed.

7.4.1. -a-lõpuliste tüvede neutrum

Endung Nominativ / Akkusativ Singular: -m
z.B. phala n. = फल = "Frucht": Nom. / Akk. sg. phalam = फलम्
Endung Nominativ / Akkusativ Plural: -āni
z.B. phala n. = फल: Nom. / Akk. pl. phalāni = फलानि

7.5. Athematische Präsensklassen

5. preesensklass moodustab nn atemaatilise preesensitüve, st preesensitüvi ei lõpe nagu temaatiliste preesensiklasside (1., 4., 6., 10. klass) puhul "teemavokaaliga" -a.

Atemaatilistel preesensiklassidel on tüveastmestik, st preesensitüvel on kaks vormi:

1. tugev tüvi: kõrge astmega (harva pikendatud astmega)
2. nõrk tüvi: madala astmega

The strong stem stands:
in the indicative singular Parasmaipada present (laṭ) and imperfect (laṅ)
in all first persons of the imperative (loṭ) Parasmaipada and Ātmanepada
in the third person singular imperative (loṭ) Parasmaipada

All other forms have the weak present stem.

7.5.1. Primary endings of the 3rd person plural in athematic stems

In the case of athematic present stems, the primary endings of the 3rd person plural are:
Parasmaipada: -anti
Ātmanepada: -ate

7.5.2. The 5th present class (svādi = स्वादि = "su etc.")

Strong stem: (mostly) root in guṇa grade (as stated above) + -no-
Weak stem: (mostly) root in guṇa grade (as stated above) + -nu-

Before vocalic endings, in the case of roots ending in a vowel, -nu- is replaced by -nv-, and in the case of roots ending in a consonant, before vocalic endings -nu- is replaced by -nuv-.

Examples:

Root धातु	Strong stem	Weak stem	Before vowel (weak)
āp 5 P आप् "to reach"	āp-no (3.sg. āpnoti = आप्नोति)	āp-nu	āp-nuv (3.pl. āpnuvanti = आप्नुवन्ति)
aś 5 Ā अश् "to reach"	—	aś-nu (3.sg. aśnute = अश्नुते)	aś-nuv (3.pl. aśnuvate = अश्नुवते)
su 5 U सु "to press out"	su-no (3.sg. sunoti = सुनोति)	su-nu (3.sg. sunute = सुनुते)	su-nv (3.pl. sunvanti = सुन्वन्ति, 3.pl. sunvate = सुन्वते)
śru 5 P श्रु "to hear"	śṛ-ṇo (3.sg. śṛṇoti = शृणोति)	śṛ-ṇu	śṛ-ṇv (3.pl. śṛṇvanti = शृण्वन्ति)

7.6. Wortliste

Õppige järgmisi sõnu:

aś 5 Ā (aśnute) अश् अश्नुते : jõudma, saavutama, omandama
āp 5 P (āpnoti) आप् आप्नोति : jõudma, saavutama
kup 4 P (kupyati) कुप् कुप्यति : vihastama
krudh 4 P (krudhyati) क्रुध् क्रुध्यति : vihastama
khād 1 P (khādati) खाद् खादति : närima, sööma
śru 5 P (śṛṇoti !) श्रु शृणोति : kuulma (midagi: akusatiiv, kedagi: genitiiv või akusatiiv; millestki: akusatiiv; kelleltki: genitiiv, ablatiiv, instrumentaal)
su 5 U (sunoti) सु सुनोति : välja pressima
soma m. सोम : pressitud jook, Soma; Kuu (Millest taimest Soma pressiti, on tänaseni vaieldav).

Joonis: Kas see oli veedalik Somataim?: Kärbseseen: Amanita muscaria (L.) Lam.

(Pildi allikas: Details)

phala n. फल : vili (ka ülekantud tähenduses: (karmaatiline) teo vili)
nṛtya n. नृत्य : tants
svarga m. स्वर्ग : taevas
naraka m. नरक : põrgu (ühe hinduistliku arusaama kohaselt on universum muna kujuline (Brahmāṇḍa m.n. = ब्रह्माण्ड = "Brahmā muna"): Maa kohal on kuus taevast kasvava õndsusega, Maa all on seitse nn pātāla n. = पाताल, nāga m. = नाग (madude) ja teiste müütiliste olendite elupaigad, nende all on 7 põrgut kasvavate piinadega)
aṅga n. अङ्ग : kehaosa, koostisosa; ka = vedāṅga = वेदाङ्ग
gam 1 P (gacchati) गम् गच्छति : minema (Kuulub kohaliku tegusõnaklassifikatsiooni järgi 1. preesensiklassi, kuid on tegelikult moodustatud preesensitüve moodustava sufiksiga -ccha-: gam » madal aste (gm ») ga-ccha-ti)

7.7. Übung

A) Lisage iga kord ainsuses ja mitmuses otsene objekt või suunaline akusatiiv:

1. brāhmaṇas ... yajati (deva, devī, viṣṇu, agni, devatā)
   ब्राह्मणस् ... यजति (देव, देवी, विष्णु, अग्नि, देवता)

Joonis: Viṣṇu = विष्णु, 8./9. Jahrhundert.

(Pildi allikas: Details)

2. gurus ... khādati (phala)
   गुरुस् ... खादति (फल)
3. sādhus ... gacchati (svarga)
   साधुस् ... गच्छति (स्वर्ग)
4. śūdrā ... gacchati (naraka)
   शूद्रा ... गच्छति (नरक)
5. ... jayati (śūdra)
   जयति (शूद्र)
6. ... labhate (dhenu, paśu, phala)
   लभते (धेनु, पशु, फल)

B) Lisage vastavad tegusõnavormid:

1. sādhuḥ svargaṃ ... (āp, gam, aś)
   साधुः स्वर्गम् ... (आप्, गम्, अश्)
2. brāhmaṇaḥ somam ... (su) (2 Formen)
   ब्राह्मणः सोमम् ... (सु)
3. sādhur gurum ... (śru)
   साधुर्गुरुम् ... (श्रु)
4. devī ... (kup, krudh)
   देवी ... (कुप्, क्रुध्)

C) Moodustage harjutuslausetes B) tegevussubjekt, objekt ja tegusõna mitmuses.

D) Fügen Sie ins Ātmanepada ein:

1. sunvanti.
   सुन्वन्ति ।
2. nayanti.
   नयन्ति ।
3. sunoti.
   सुनोति ।
4. yajati.
   यजति ।

Joonis: yajati = यजति — Vedisches Opfer = yajña m. = यज्ञ

(Pildi allikas: Details)

E) Moodustage kõigist seni õpitud nimisõnadest ainsuse ja mitmuse akusatiiv (dvitīyā).

F) Tõlkige:

1. narakāṃś ca svargāṃś ca gacchanti.
   नरकांश्च स्वर्गांश्च गच्छन्ति ।
2. gurūṃs tu śṛṇvanti.
   गुरूूंस्तु शृण्वन्ति ।
3. Šuudrad saavutavad taeva.
4. Kšatrijad austavad ohvriisandatena jumalannasid ohvritega.
5. Vaišja naised austavad jumalusi ohvritega.
6. ISAND vihastab.
7. śikṣā kalpo vyākaraṇaṃ niruktaṃ chando jyotiṣam aṅgāni.
   शिक्षा कल्पो व्याकरणं निरुक्तं छन्दो ज्योतिषमङ्गानि ।
8. Millisele jumalale see braahman ohverdab?

Joonis: Welchem Gott opfert man hier? Antwort: Gaṇeśa (Gaṇapati) = गणेश (गणपति). Gaṇapatihoma (yajña).

(Pildi allikas: Details)

9. Mida see püha mees närib?
10. Mida need (siin) välja pressivad?
11. Tema on õpetaja. Teda kuulatakse (= nemad kuulavad).