Lektion 8

8.1. Nimisõnade moodustamisest

Traditsioonilises India grammatikas eristatakse nimisõnatüvede moodustamiseks kasutatavate sufiksite puhul järgmist:

kṛt-sufiksid (कृत्) (primaarsufiksid): moodustavad tegusõnatüvedest (dhātu m. = धातु) ja tegusõnatüvedest nimisõnatüvesid, absolutiive ja infinitiive.
taddhita-sufiksid (तद्धित) (sekundaarsufiksid): liituvad nimisõnatüvedele ja muutumatutele sõnadele ning moodustavad uusi nimisõnatüvesid või muutumatuid sõnu.

Schema:
Wurzel + kṛt-Suffix » Nominalstamm usw. + taddhita-Suffix » neuer Nominalstamm usw.

Nominalstamm + Kasusendung » syntaxfähiges Nomen

8.2. Nimisõnasufiksite liigitus

kṛt (kṛdanta) = कृत् (कृदन्त)
kārakakṛt (कारककृत्) » tegijanimed (tähistavad kedagi, kes teeb juurega tähistatut)
kṛtikṛt (कृतिकृत्) » tegevusnimed (tähistavad juurega väljendatud tegevust) või abstraktid

taddhita
viśeṣyataddhita (विशेष्यतद्धित) » omadussõnad
bhāvārthakataddhita (tanmātrataddhita) (भावार्थकतद्धित / तन्मात्रतद्धित) » abstraktid
tadvattaddhita (तद्वत्तद्धित) » omandit näitav (nt -mant -मन्त्, -vant -वन्त्)
tolanataddhita (atiśāyanataddhita) (तोलनतद्धित / अतिशायनतद्धित) » võrdlus (komparatiiv, superlatiiv), võrdlus
pūraṇataddhita (पूरणतद्धित) » järgarvud (esimene jne)
vibhaktitaddhita (विभक्तितद्धित) » käändelõppude asemel (nt -tas -तस्, -tra -त्र)
abhūtatadbhāva (cvitaddhita) (अभूततद्भाव / च्वितद्धित) » (cvi-moodustised च्वि, -sāt -सात्)

Liigitus ablautide järgi:
guṇya (गुण्य): kõrgtaseme moodustis
na guṇya (न गुण्य): madaltaseme moodustis
vṛddhyarha (वृद्ध्यर्ह): pikendatud taseme moodustis

8.3. Einige wichtige Nominalsuffixe

8.3.1. -a m. (kṛt)

Kṛt-sufiks -a moodustab meessoost (harvem kesksoost) nimisõnu, mis tähistavad juurega tähistatud tegevust või seisundit; mõnikord ka omadussõnu või nimisõnu, mis väljendavad tegusõnatüve tähistatud tegevuse tegijat (kartṛ). Lühikese penultima (= vokaal enne konsonanti, millega juur lõpeb) või juure lõppvokaali puhul asendatakse see tavaliselt kõrgtaseme (guṇa) või pikendatud tasemega (vṛddhi).

Beispiele:

Wurzel धातु	+ -a (kṛt)	Bedeutung
ji 1 P आप् "siegen"	jaya m. जय	"das Siegen, der Sieg"
muh 4 P मुह् "verwirrt sein"	moha m. मोह	"Verwirrung, Verblendung, Irrtum"
krudh 4 P क्रुध् "zürnen"	krodha m. क्रोध	"Zorn"
kup 4 P कुप् "zürnen"	kopa m. कोप	"Zorn"
lubh 4 P लुभ् "begehren"	lobha m. लोभ	"Begierde"
labh 1 Ā लभ् "bekommen"	lābha m. लाभ	"das Bekommen, Gewinn"
sṛj 6 P सृज् "loslassen, emanieren lassen"	sarga m. सर्ग	"das Loslassen, die Emanation, die Schöpfung" (zum Wortsandhi j » g siehe später)
śru 5 P श्रु "hören"	śrava m. श्रव	"das Hören"
bhū 1 P भू "werden, sein"	bhāva m. भाव	"das Werden, das (etwas) Sein, Natur, Charakter"
yudh 4 Ā युध् "kämpfen"	yodha m. योध	"Kämpfer, Krieger, Soldat"

8.3.2. -ana n. (kṛt)

The kṛt suffix -ana usually forms neuter nouns that denote an action, a state, or the means/instrument by which the action designated by the root or verbal stem is brought about. For a short penultimate vowel or an ending vowel of the root, high grade (guṇa) is usually substituted.

Examples:

Root धातु	+ -ana (kṛt)	Meaning
gam 1 P गम् "go"	gamana n. गमन	"the going"
nī 1 U नी "lead"	nayana n. नयन	"(the instrument of leading, i.e.) eye"
śru 5 P श्रु "hear"	śravaṇa n. श्रवण	"(hearing instrument =) ear"
kṛ 8 U कृ "do"	kāraṇa n. कारण	"(that by which something is done, i.e.) cause, reason"
bhū 1 P भू "become"	bhavana n. भवन	"becoming, arising"
dṛś 4 P दृश् "see"	darśana n. दर्शन	"seeing, viewpoint, philosophical system, appearance, specifically: Darśan"

Fig.: Maa Batakali Darshan, Puri, Orissa
(Image source: Details)

"Darshan" or "Darshana" is a term from Hinduism for the sight and vision of the holy and divine. Under Darshana is understood, for example, the official meeting of student and master, in which the student was invited by the master. But it can also mean immersing oneself while contemplating an image of a deity. The latter meaning is the one that is most common in contemporary Hindi usage. In connection with Mata Amritanandamayi, Darshan means the embrace by the Guru.

Vagad hindud külastavad templit, et saada jumala nägemust sümboli või kuju kaudu, milles eeldatakse jumaluse vaimset kohalolekut. Selles mõttes ka jumaluse õnnistus. Darshanit saab aga vastu võtta ka jumaluse nägemuse kaudu palve või meditatsiooni ajal. Ka elav isik, keda peetakse jumaluse kehastuseks, näiteks avatara, võib anda darshanit.
(Allikas: Wikipedia)

8.3.3. -tra n. (kṛt)

Kṛt-sufiks -tra moodustab (enamasti) kesksoost nimisõnu, mis tähistavad vahendit või tööriista, mille abil juurega tähistatud tegevus toimub. Lühike penultima ja juure lõppvokaal asendatakse kõrgtasemega (guṇa).

Beispiele:

Wurzel धातु	+ -tra (kṛt)	Bedeutung
nī 1 U नी "führen"	netra n. नेत्र	"(Mittel des Führens =) Auge"
śru 5 P श्रु "hören"	śrotra श्रोत्र	"(Hörwerkzeug=) Ohr"
man 4 Ā मन् "denken"	mantra m. (!) मन्त्र	"(Denkwerkzeug:) Spruch, 'magische' Formel (Mantra)"
tan 8 U तन् "aufspannen"	tantra n. तन्त्र	"Webkette"

Algmantra Oṃ (ॐ) erinevates India pühakirjades

In Devanāgarī	In Bengali Schrift
In Kannaresischer Schrift	In Tamil-Schrift
In Malayalam-Schrift	Jaina-Oṃ

(Bildquellen: Details)

8.3.4. -ti f. (kṛt)

Kṛt-sufiks -ti moodustab naissoost nimisõnu, mis üldiselt väljendavad juurega tähistatud tegevust või seisundit. Juure vorm on madaltasemel.

Beispiele:

Wurzel धातु	+ -ti (kṛt)	Bedeutung
śru 5 P श्रु "hören"	śruti f. श्रुति	"das Hören, der Veda"
smṛ 1 P स्मृ "vergegenwärtigen"	smṛti f. स्मृति	"Das Vergegenwärtigen, Erinnerung, Überlieferung, Achtsamkeit"
nī 1 U नी "führen"	nīti f. नीति	"das Führen, Führung, Betragen"
sṛj 6 P सृज् "emanieren lassen"	sṛṣṭi f. सृष्टि	"Emanation, Schöpfung"
dṛś 4 P दृश् "sehen"	dṛṣṭi f. दृष्टि	"Blick, Gesicht, Sehweise"
gam 1 P गम् "gehen"	gati f. गति	"Gang, Laufbahn, Ziel des Gehens" (aus *gm » ga + -ti)
man 4 Ā मन् "denken"	mati f. मति	"Denken, Gedanke, Meinung" (aus *mn » ma + -ti)

*Märkus: * vormi ees tähendab, et see vorm sanskriti keeles ei esine, vaid on teoreetiliselt tuletatud kui teatud moodustise eeltingimus. gam-i madal aste on gṃ = *gm, m asendatakse nn nasaalse sonansiga a » ga. Analoogne kehtib man » ma kohta.

8.3.5. -tva n., -tā f. (taddhita)

Taddhita-sufiksid -tva n. ja -tā f. moodustavad nimisõnadest abstraktseid nimisõnu. Aluseks oleva nimisõnatüve vorm jääb muutumatuks.

Beispiele:

Nominalstamm नामप्रातिपदिक	+ -tva n. (taddhita)	+ -tā f. (taddhita)	Bedeutung
guru गुरु 3 "schwer, würdig, m. Meister"	gurutva n. गुरुत्व	gurutā f. गुरुता	"Schwere, Ehrwürdigkeit, Das Lehrersein (Wesen oder Natur eines Lehrers)"
brāhmaṇa ब्राह्मण m. "Brahmane"	brāhmaṇatva n. ब्राह्मणत्व	brāhmaṇatā f. ब्राह्मणता	"das Brahmane-sein, was einen Brahmanen zum Brahmanen macht, Wesen / Natur eines Brahmanen"
deva देव m. "Himmlischer, Gott"	—	devatā f. देवता	"Gottheit"

Neid moodustisi saab moodustada praktiliselt iga nimisõna juurde ja need on teaduslikes sanskriti teostes väga sagedased.

8.4. 8. oleviku klass (tanādi = तनादि = "tan jne.")

Tüve moodustamine:
Tugev tüvi: juur + -o-
Nõrk tüvi: juur + -u- (enne vokaali: -v-)

Beispiel tan 8 U (तन्) "dehnen":
3. sg. P. tanoti :brतनोति
3. pl. P. tanvanti :brतन्वन्ति
3. sg. Ā. tanute :brतनुते
3. pl. Ā. tanvate :brतन्वते

Märkus: Vaidluse kohta, kas tan on tegelikult 5. klassi juur (*tn » ta + no-), vt. Thumb-Hauschild, Handbuch des Sanskrit II, 265.

8. klassi kõige olulisem juur on kṛ 8 U (कृ) "tegema". Selle pöörded on ebaregulaarsed:

kṛ 8 U (कृ) "machen, tun"
3. sg. P. karoti :brकरोति
3. pl. P. kurvanti :brकुर्वन्ति
3. sg. Ā. kurute :brकुरुते
3. pl. Ā. kurvate :brकुर्वते

8.5. Wortliste

Õppige järgmised sõnad:

• ji 1 P (jayati) जि जयति : võitma, alistama, saavutama
• labh 1 Ā (labhate) लभ् लभते : haarama, saama, kinni haarama
• tu तु : aga (seisab vastandlause või lauseosa esimese sõna järel)
• paś 4 P (paśyati) पश् पश्यति : nägema, märkama (kasutatakse oleviku tüvena juure dṛś 0 "nägema, märkama" asemel)
• kṛ 8 U (karoti) कृ करोति : tegema, sooritama
• tan 8 U (tanoti) तन् तनोति : venitama
• rakṣ 1 P (rakṣati) रक्ष् रक्षति : valvama
• sārathi m. सारथि : vankrijuht, voorimees
• kapi m. कपि : ahv
• kumārī f. कुमारी : tüdruk, neitsi
• nāga m. नाग : alasti, elevant, madu (elevantidel ja madudel pole karvkatet, samuti nagu "alasti ahvil" inimesel)
• gaja m. गज : elevant
• śuc 1 P (śocati) शुच् शोचति : leinama
• śuka m. शुक : papagoi
• pat 1 P (patati) पत् पतति : kukkuma, lendama
• patrikā f. पत्रिका : kiri
• likh 1 P (likhati) लिख् लिखति : kraapima, kirjutama (algselt krihvliga palmilehele, kuid hiljem üldiselt)

Joonis: likh (लिख्) : India terasest kirjutuskrihvel palmilehtedele kraapimiseks

(Pildi allikas: Details)

Joonis: likh (लिख्) : Bataki (Sumatra) kirjutuspulk, nagu see arvatavasti oli kasutusel ka Indias

(Pildi allikas: Details)

sukha n. सुख : Glück, Wohlbefinden
duḥkha n. दुःख : Unglück, Leid

8.6. Übung

A) Selgitage järgmisi nimisõnu, märkides ära juure, millest need on tuletatud, ja nimisõna sufiksi. Andke sugu ja tähendus:

1. lobha
2. rakṣa
3. śrotra
4. mati
5. savana
6. yodha
7. lābha
8. kāraṇa
9. gati
10. khādana
11. smara
12. sṛṣṭi
13. tantra
14. bhāva
15. darśana
16. netra
17. veśana
18. kopa
19. sarga
20. yajana
21. moha
22. śrava
23. bhavana
24. nīti
25. nartana
26. jaya
27. nayana
28. śravaṇa

B) Moodustage abstraktid kõigist seni õpitud nimisõnadest ja mõelge nende tähenduse üle (suuliselt).

C) Pange otseobjekt ainsusesse ja mitmusesse:
kṣatriyas ... rakṣati (brāhmaṇa, vaiśya, śūdra, brāhmaṇī, kṣatriyā)

D) Tõlkige:

1. Kṣatriyad kaitsevad nii braahmaneid kui ka vaiśyasid ja śūdrasid. (2 võimalust)
2. Püha mees näeb nii taevast kui ka põrguid.
3. Ta võidab kṣatriyasid.
4. Ta pingutab lõime.
5. Sõdurid võitlevad.
6. Braahman teeb tuld.
7. Braahmanid teevad tuld.
8. Mida need võitlejad teevad?
9. Keda silm näeb?
10. Mida jumalad ihkavad?
11. Mis on põhjus?

8.7. Lugemis- ja tõlkeharjutus

1. शूद्रो बालं नयति ।
2. कविर्देवं यजते ।
3. साधुः फलानि खादति ।
4. गुरुः क्रोधं जयति ।
5. देवो नरकं सृजति ।
6. धेनुर्ग्रामं विशति ।
7. कामक्रोधलोभा नरकं नयन्ति ।
8. देवतां यजति ।
9. बाला भवति ।
10. सारथी रथं नयति ।
11. कपयः फलानि खादन्ति ।
12. बाला लिखति ।
13. कुमारी गृहं विशति ।
14. देवो नागं सृजति ।
15. बालो गजं नयति ।
16. विमला शोचति । (विमला Eigenname Vimalā)
17. शुकः पतति ।
18. बालः पत्रिकां लिखति ।