Skip to content

Lesson 37

37.1. The Adverb (क्रियाविशेषणम्)

In Sanskrit, adverbs are formed

  1. by case forms of nouns and pronouns
  2. with the help of special suffixes and endings

In the first case, the boundary between living cases and adverbs is fluid. This includes as a special case those adverbs that are fossilized, old case forms, while in declension other forms are used or the corresponding nouns are no longer used as nouns.

37.2. Adverbial Use of Case Forms

37.2.1. Accusative (द्वितीया)

The accusative (द्वितीया) can be used adverbially in response to the questions:

  • in what manner?
  • for how long?
  • whither?
  • etc.

The accusative can be used adverbially:

  • from substantives
    Examples:
    कामम् "as wished, according to wish"
    अर्थम् "because of"

  • from adjectives in the neuter
    Examples:
    सुखम् "easily, happily"
    नित्यम् "always"
    साधु "correctly, well"

  • from pronouns in the neuter
    Examples:
    तद् "then, therefore"
    यद् "if, that"
    एतद् "thus, here, now"

37.2.2. Instrumental (तृतीया)

The instrumental (तृतीया) can be used adverbially in response to the questions:

  • by what?
  • with what?
  • etc.

The instrumental can be used adverbially:

  • from substantives
    Examples:
    अर्थेन "because of"
    क्षणेन "at the moment, immediately" (from क्षण m. "moment")

  • from adjectives, often also in the plural form
    Examples:
    दूरेण "far, from afar" (to दूर 3 "far, distant from")
    उच्चैस् "high, loud" (to उच्च 3 "high, elevated, loud, shrill (of voice)")

37.2.3. Dativ (चतुर्थी)

Daativ (चतुर्थी) kasutatakse harva määrsõnana küsimustele:

  • zu welchem Zweck?
  • u. ä.

Beispiel:

अर्थाय "eesmärgiga, millegi pärast"

37.2.4. Ablativ (पञ्चमी)

Ablatiivi (पञ्चमी) saab kasutada määrsõnana küsimustele:

  • warum?
  • aufgrund wessen?
  • woher?
  • u. ä.

Adverbial used can be the Ablative:

  • nimisõnadest
    nt बलात् "vägivaldselt, jõuga"

  • omadussõnadest
    nt दूरात् "eemalt"

  • of Pronouns
    Beispiele:
    कस्मात् "warum"
    अकस्मात् "unerwartet"

37.2.5. Genetiv (षष्ठी)

Genitiivi (षष्ठी) kasutatakse harva määrsõnana küsimusele "kui pika aja pärast?"

nt चिरस्य "pika aja pärast" (sõnast चिर 3 "pikk (aeg)")

37.2.6. Lokativ (सप्तमी)

Lokatiivi (सप्तमी) saab kasutada määrsõnana küsimustele:

  • kus?
  • millistel asjaoludel?
  • ja sarnased

Beispiele:

-अर्थे "wegen"
-कृते "um willen"
दूरे "fern"

37.3. Adverbial use of no longer common case forms

Beispiele:

जातु "üldse" (algselt "sünnist saati, loomult", ainsuse akusatiiv n. sõnast जातु <ei ole enam nimisõnana kasutusel>)

तूष्णीम् "vaikides" (ainsuse akusatiiv enam mittekasutatavast तूष्णी f. "vaikus")

एवम् "so" (to an otherwise lost pronominal stem एव "one, only")

37.4. Formation of adverbs with adverbial suffixes

Asesõnatüvedest तद्, इदम् või -, यद्, किम् või कु saab määrsõnaliidetega

  • -तस् (ablatiiv)
  • -त्र (lokatiiv)
  • -था (viis)
  • -थम् (viis)
  • -दा (aeg)

derive corresponding pronominal adverbs.

SuffixPronominalstamm
तद्इदम्
-
यद्किम्
कु-
-तस्
(Ablativ)
ततस्
von da, darauf, deshalb
इतस्
अतस्
von hier, dieserhalb
यतस्
woher, wovon
कुतस्
woher?, weshalb?
-त्र
(Lokativ)
तत्र
da, dort
अत्र
hier
यत्र
wo
कुत्र
wo?
-था
(Art und Weise)
तथा
so
यथा
wie
-थम्
(Art und Weise)
कथम्
wie?
-दा
(Zeit)
तदा
damals, dann
यदा
als
कदा
wann?

Teine küsiv määrsõna on: क्व "kus?"

lekt3701.jpg

Joonis: क्व

(Pildi allikas: Details)

Weitere Adverbialsuffixe

Suffix
-वत्can be attached to any noun to express "in the manner of, like"
z.B. पुत्रवत् "like a son"
-तस्to nouns and pronouns. Mostly ablative meaning "from where?", but also "where?", "where to?"
z.B. आदितस् "from the beginning"
-धा1. Bei Zahladverbien in der Bedeutung "-fach", "-fältig"
z.B. द्विधा "zweifach"
2. in der Bedeutung "in der und der Weise"
z.B. समधा "in gleicher Weise" (zu सम 3 "gleich")

37.5. Adverbialkomposita

37.5.1. Compounds with an adverb or case used adverbially as the second member

Beispiel: सुचिरम् "sehr lange (Zeit)"

37.5.2. Adverbial verwendetete बहुव्रीहि

Näide: रक्षार्थम् "kellegi viisil, kelle eesmärk on kaitsmine, kaitse eesmärgil". Võib pidada ka 5.1. juurde kuuluvaks: -अर्थम् kui määrsõnaline tagaliide.

37.5.3. अव्ययीभाव-Komposita

अव्ययीभाव = "unveränderlich/undeklinierbar gewordene"

An अव्ययीभाव is an adverbial compound whose first member is an indeclinable (postposition, particle, etc.) and whose second member is a noun that takes the ending of the accusative singular neuter.

In the resolution of the compound, the first member would govern the second member:

Beispiele:

प्रत्यग्नि = अग्निं प्रति = "tule vastu"

यथाशक्ति = शक्तिमनतिक्रम्य = "jõudumööda"

अभिमुखम् = मुखम् अभि = "ettepoole, vastu"

Eriti olulised on अव्ययीभाव koos यथा "nagu" esiliitena:

nt यथाकामम् = कामो यथास्ति = "nagu soov on, soovi kohaselt, meelevaldselt"

lekt3702.jpg

Joonis: यथाशक्ति

(Pildi allikas: Details)

37.6. Syntaktisches

Tegusõnade puhul

  • अस् 2P "sein"
  • भू 1P
  • कृ 8U

predikatiivse omadussõna asemel võib olla predikatiivne määrsõna:

nt तूष्णीं बभूव "ta vaikis, ta jäi vait"

lekt3703.jpg

Joonis: तूष्णीं बभूवुः

(Pildi allikas: Details)

37.7. Indefinitpronomen

Indefinite pronouns (indefinite pronouns) are formed by attaching

  • -चिद्
  • -चन
  • अपि

moodustatud küsiva asesõna किम् käänetest.

z.B.

कश्चिद् = कश्चन = को ऽपि = "irgendeiner, irgendjemand"
कस्यचिद् = irgendjemandes

37.8. Küsilause

"Who?, how?, what?, why? why?, why?
He who does not ask remains stupid."

कः कथं किं केन कस्मात्कस्मै । यो न पृच्छेन् मूर्खस्तिष्ठेत् ॥

Motto of Sesame Street, which is a good guideline for life and Sanskrit studies

Vaata ka 3. õppetund.

Man muss unterscheiden

  • Wortfragen (Ergänzungsfragen)
  • Satzfragen

Sõnaküsimuste puhul küsitakse tegija (कर्तृ), objekti, tegevuse, asjaolu vms kohta, nt

  • kes tuleb?
  • mida teeb Rāma?
  • keda ta kuuleb?
  • kuidas ta räägib sanskriti keelt?
  • kus on ema?

In sentence questions, the entire content of the sentence is queried, e.g.

  • kas Rāma läheb täna Ofterdingenisse?
  • kas on õige, et ... ?

37.8.1. Word questions (complement questions)

Schema:

Fragepronomen/Frageadverb - Satz

Beispiele:

को ग्रामं गच्छतिकेन ग्रामो गम्यते = "Wer geht ins Dorf?"

किं बाला अधीयीरन् = "Was sollten Kinder lernen?"

क्व रामो वसति = Wo wohnt Rāma?

lekt3704.jpg

Joonis: किं बाला अधीयीरन्

(Pildi allikas: Details)

37.8.2. Ja-Nein-Fragen

Sometimes it is only recognizable from the context whether a sentence is a question.

Schema I:

Verb - restlicher Satz

Beispiel:

गमिष्यति ब्राह्मणबालो गुरुम् । "Kas braahmani poiss läheb õpetaja juurde?"

Schema II:

Question particle (usually at the beginning of the sentence) - sentence

Kõige olulisemad küsisõnad on:

  • अपि

  • किम् (eeldab sageli eitavat vastust)

  • कच्चिद्

These particles correspond to the question mark.

Beispiel:

अपि सत्यम् । "Kas see on ka tõsi?"

किं शक्नोति । "Kas ta siis suudab?"

कच्चित्क्षत्रियेण शत्रवो जिताः । "Kas Kṣatriya võitis vaenlased?"

Märkus: किम् võib lisaks "mis?" ja küsisõnale tähendada ka "miks?, milleks?". Eriti instrumentaaliga (तृतीया):

किं क्रोधेन । "Milleks viha? Mis kasu on vihast? Mis peaks viha olema?"

37.9. Wortliste

मूर्ख 3: stumpfsinnig, blöd, dumm m. Dummkopf

मुनि m.: Weiser, (Schweige)asket

शाक्यमुनि m.: Askeet शाक्य suguvõsast (Kṣatriyad कपिलवस्तुst) = Buddha Gautama

lekt3705.jpg

Joonis: शाक्यमुनिः

(Pildi allikas: Details)

दिन n.: Tag

वृक्ष m.: Baum

lekt3706.jpg

Joonis: वृक्षः

(Pildi allikas: Details)

मुख n.: Mund, Gesicht, Vorderteil, Anfang

37.10. Übung

lekt3708.jpg

Joonis: क्व मर्तुं सज्जना इच्छन्ति

(Pildi allikas: Details)

केषां धर्मो वेदाध्ययनम् ॥१४॥ (द्विज, द्विजाति, आर्य)

कैर्वेदः प्रोक्तः ॥१५॥ (ऋषि)

कस्मिञ्जात आर्यः सुखमाप्नोति ॥१६॥ (पुत्र)

का नरा लुभ्यन्ति ॥१७॥ (सुरूपशरीरा, देवीरूपा)

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

B) Tõlkige:

किं स्थितप्रज्ञः प्रव्रजेत्किमगारे पुत्र्रेषु वसेत् ॥१॥ अपि गुरुः सत्यं जानाति ॥२॥ कच्चिच्छुद्रा द्विजदासाः ॥३॥ कच्छिच्छुद्रो भारमाबिभः ॥४॥

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

B) Tõlkige:

किं स्थितप्रज्ञः प्रव्रजेत्किमगारे पुत्र्रेषु वसेत् ॥१॥ अपि गुरुः सत्यं जानाति ॥२॥ कच्चिच्छुद्रा द्विजदासाः ॥३॥ कच्छिच्छुद्रो भारमाबिभः ॥४॥

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

B) Tõlkige:

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

B) Tõlkige:

किं स्थितप्रज्ञः प्रव्रजेत्किमगारे पुत्र्रेषु वसेत् ॥१॥ अपि गुरुः सत्यं जानाति ॥२॥ कच्चिच्छुद्रा द्विजदासाः ॥३॥ कच्छिच्छुद्रो भारमाबिभः ॥४॥

के नराः सुरूपा लुभ्यन्ति ॥१८॥ (समोह, बुद्धिमन्त्)

कस्या इन्द्रः पुत्र्रं दास्यति ॥१९॥ (कृतव्रता पुण्यवती सुमतिब्राह्मणी)

B) Tõlkige:

किं स्थितप्रज्ञः प्रव्रजेत्किमगारे पुत्र्रेषु वसेत् ॥१॥ अपि गुरुः सत्यं जानाति ॥२॥ कच्चिच्छुद्रा द्विजदासाः ॥३॥ कच्छिच्छुद्रो भारमाबिभः ॥४॥

C) Tõlkige järgmised अव्ययीभाव:

1. अति postpositsioon akusatiiviga: "üle ... piiride"

  1. अतिमात्रम्
  2. अतिवसन्तम्

2. अधि "in"

  1. अधिहरि
  2. अधिकेरलम्

lekt3709.jpg

Joonis: अधिकेरलं वर्तन्ते

(Pildi allikas: Details)

3. अनु "vastavalt, mööda, järel"

  1. अनुरूपम्
  2. अनुदिनम्
  3. अनुगङ्गम्
  4. अनुविष्णुम्

4. अप "ohne"

  1. अपविष्णुम्

5. अभि "suunas"

  1. अभिमुखम्
  2. अभ्यग्नि

6. "seit, bis, einschliesslich"

  1. आबालवृद्धम्
  2. आमरणम्

lekt3710.jpg

Joonis: आबालवृद्धं लंदननगरे ववृतिरे

(Pildi allikas: Details)

7. उप "nahe"

  1. उपवृक्षम्

lekt3711.jpg

Joonis: उपवृक्षं सीदन्ति

(Pildi allikas: Details)

8. यथा

  1. यथास्थानम्

37.11. Review exercise

Translate into Sanskrit by using exclusively verb forms of the perfect:

Once when an old man went to another village, he became tired on the way. So he went to rest at the foot of a mango tree standing on the side. On this tree there were ripe fruits. The old man became desirous of these. But he could not climb the tree and reach for the fruits. Fortunately, there were some monkeys on this tree that ate fruits. When he saw these, the old man rejoiced. What did he do? He took some stones, aimed at the monkeys and threw. The enraged monkeys picked some fruits and threw them at the old man. The old man took these gladly and went to his desired region. See, the fate of the old man!

Part of Tüpfli's Global Village Library